Estlinki merekaabli kasutamine esimesel kuul oli
maksimumilähedane, teatas Eesti Energia.
Põhjamaade ja Baltimaade elektrisüsteeme ühendava Estlinki merekaabli võimsuse kasutamine jaanuaris oli maksimumi lähedal ehk keskmiselt 85 protsenti. Sõltuvalt hindadest energiaturul prognoosivad projekti osanikud veebruaris esimese kuuga sarnast kaabli kasutatavust.
Esimesel töökuul transporditi läbi Estlinki Põhjamaade suunas kokku peaaegu 200 GWh elektrit, mis on võrreldav 1/3 eelmise aasta detsembrikuu Eesti-sisese elektrimüügiga. Jaanuarikuu jooksul kasutati kaablit ka vastupidises suunas ehk Põhjamaadelt Baltimaade poole, selles suunas liikunud energia kogus oli ligi 50 korda väiksem. Kaabli kaudu transportisid energiat nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Soome energiafirmad, kes on ühtlasi ka merekaabli projekti osanikud.
Kõik merekaabli kaudu võimsuste ostu-müügi tehinguid teostati läbi spetsiaalselt arendatud IT-süsteemi, mis võimaldab korraldada võimsuste müümiseks oksjoneid. Kaabli võimsust müüakse megavattides, kasutades aasta, kuu, päeva ning vaba võimsuse oksjoneid. Info Estlinki oksjonite kohta on samuti kättesaadav Nordic Energy Linki kodulehel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Estlink on tänaseks üle kuu aja toiminud Põhjamaade ja Baltimaade vahelise energiakaubanduse kanalina. Kogu selle aja vältel töötas kaabel peaaegu täisvõimsusel," rääkis Nordic Energy Linki juhataja Indrek Aarna. Jaanuari jooksul oli kokku 8,5 tundi, kui kaabel oli avariiliste katkestustega tööst väljas. Avariilised katkestused toimusid 9. ja 10. jaanuaril seoses Espoo konverteralajaama omatarbe katkemisega. Katkestuste põhjuseks oli avarii Fortumile kuuluvad Soome jaotusvõrgus. 3. veebruaril teostati täiendavad tööd analoogsete rikete edaspidiseks vältimiseks nii Eesti kui Soome poolel.
Energiakaubandus Estlinki merekaabli kaudu käivitus käesoleva aasta 4. jaanuaril. Kaabli osanikud on Eesti Energia, Latvenergo, Lietuvos Energija, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.