Estlinki merekaabli kasutamine esimesel kuul oli maksimumilähedane, teatas Eesti Energia.
Põhjamaade ja Baltimaade elektrisüsteeme ühendava Estlinki merekaabli võimsuse kasutamine jaanuaris oli maksimumi lähedal ehk keskmiselt 85 protsenti. Sõltuvalt hindadest energiaturul prognoosivad projekti osanikud veebruaris esimese kuuga sarnast kaabli kasutatavust.
Esimesel töökuul transporditi läbi Estlinki Põhjamaade suunas kokku peaaegu 200 GWh elektrit, mis on võrreldav 1/3 eelmise aasta detsembrikuu Eesti-sisese elektrimüügiga. Jaanuarikuu jooksul kasutati kaablit ka vastupidises suunas ehk Põhjamaadelt Baltimaade poole, selles suunas liikunud energia kogus oli ligi 50 korda väiksem. Kaabli kaudu transportisid energiat nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Soome energiafirmad, kes on ühtlasi ka merekaabli projekti osanikud.
Kõik merekaabli kaudu võimsuste ostu-müügi tehinguid teostati läbi spetsiaalselt arendatud IT-süsteemi, mis võimaldab korraldada võimsuste müümiseks oksjoneid. Kaabli võimsust müüakse megavattides, kasutades aasta, kuu, päeva ning vaba võimsuse oksjoneid. Info Estlinki oksjonite kohta on samuti kättesaadav Nordic Energy Linki kodulehel.
"Estlink on tänaseks üle kuu aja toiminud Põhjamaade ja Baltimaade vahelise energiakaubanduse kanalina. Kogu selle aja vältel töötas kaabel peaaegu täisvõimsusel," rääkis Nordic Energy Linki juhataja Indrek Aarna. Jaanuari jooksul oli kokku 8,5 tundi, kui kaabel oli avariiliste katkestustega tööst väljas. Avariilised katkestused toimusid 9. ja 10. jaanuaril seoses Espoo konverteralajaama omatarbe katkemisega. Katkestuste põhjuseks oli avarii Fortumile kuuluvad Soome jaotusvõrgus. 3. veebruaril teostati täiendavad tööd analoogsete rikete edaspidiseks vältimiseks nii Eesti kui Soome poolel.
Energiakaubandus Estlinki merekaabli kaudu käivitus käesoleva aasta 4. jaanuaril. Kaabli osanikud on Eesti Energia, Latvenergo, Lietuvos Energija, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Saated
  • 19.06.26, 06:15
Eluasemeturule tuleb pindu juurde. Risto Vähi: suvila tähendus on muutunud
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
3
Uudised
  • 18.06.26, 07:15
Üürituru ekspert näitab millises pealinna piirkonnas millist üüri küsida
4
Uudised
  • 19.06.26, 09:04
Statistikaamet: korterite hinnad hüppasid aastaga 15%. Kas tõesti?
Ekspert: statistiline anomaalia - statistikaameti numbrite taga mingisugune tehingute struktuuri muutus, võrreldes aastatagusega
5
Uudised
  • 15.06.26, 13:09
Suvilaid müüakse enim pealinna lähedal ja suvituspiirkondades
6
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”

Hetkel kuum

Visioon 2028. Visuaalil keskel vasakul asuva kaheksast majast koosneva M-hoone rekonstrueerimistööd peaksid valmima 2028. aastal. Selle kompleksi keskele on planeeritud Teatri väljak. NB! Estonia teatri ees juba on Teatri väljak. Kuidas nendel edaspidi teha vahet?
Uudised
  • 15.06.26, 12:57
Silme ees pool miljonit kultuurituristi: Piilmannid kolivad Linnar Viiki näitusepinna telki ja siis eraldi majja
Kellatõmbamine.
Uudised
  • 15.06.26, 11:01
Galerii: Sõõrumaa hakkas kauplema võlakirjadega
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Mõlema hoone paigutust ja lahendust, arvestades miljööd, keskkonda ja vasakul paikneva kuulsa Pärnu rannahotelli (arhitektid Olev Siinmaa, Anton Soans, Nikolai Kusmin, 1935-1937) eraldatust puudesaluga, võib pidada õnnestunuks.
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Projekt näeb ette viit kaasaegset elamut, nõudlus on aga oodatust väiksem ning seni on valmis ehitatud vaid üks maja.
Uudised
  • 12.06.26, 11:09
Unikaalse vaatega korterid lähevad vaevaliselt kaubaks: müük toppab juba pool aastat
Marienholmi I etapis valmis viis hoonet kokku 50 korteriga (projekteerisid 3+1 arhitektid, sisearhitektibüroo KAMP ja maastikuarhitektid Tajuruum). Poolsaare tipu pool hakkab asuma II etapp (projekteeris BOA Arhitektid).
Uudised
  • 17.06.26, 11:49
Scandium leidis 60-miljonilise arenduse II etapile ehitaja
Ega hõisata ei ole: Uus Maa juhatuse liige Mika Sucksdorff paneb Helsingi ja Tallinna eluasemeturud kõrvuti.
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Nurgakivipanijad valmistavad ette kapslit.
Uudised
  • 17.06.26, 12:11
2 galeriid: Mainor pani üle 20 000-ruudusele ärihoonele nurgakivi
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Riia ärimaastik areneb kiiresti ning Grīziņdārzs on kujunemas üheks neist paikadest, kus ajalooline linnamiljöö ja kaasaegne ettevõtluskeskkond kohtuvad loomulikul viisil.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele