Estlinki merekaabli kasutamine esimesel kuul oli maksimumilähedane, teatas Eesti Energia.
Põhjamaade ja Baltimaade elektrisüsteeme ühendava Estlinki merekaabli võimsuse kasutamine jaanuaris oli maksimumi lähedal ehk keskmiselt 85 protsenti. Sõltuvalt hindadest energiaturul prognoosivad projekti osanikud veebruaris esimese kuuga sarnast kaabli kasutatavust.
Esimesel töökuul transporditi läbi Estlinki Põhjamaade suunas kokku peaaegu 200 GWh elektrit, mis on võrreldav 1/3 eelmise aasta detsembrikuu Eesti-sisese elektrimüügiga. Jaanuarikuu jooksul kasutati kaablit ka vastupidises suunas ehk Põhjamaadelt Baltimaade poole, selles suunas liikunud energia kogus oli ligi 50 korda väiksem. Kaabli kaudu transportisid energiat nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Soome energiafirmad, kes on ühtlasi ka merekaabli projekti osanikud.
Kõik merekaabli kaudu võimsuste ostu-müügi tehinguid teostati läbi spetsiaalselt arendatud IT-süsteemi, mis võimaldab korraldada võimsuste müümiseks oksjoneid. Kaabli võimsust müüakse megavattides, kasutades aasta, kuu, päeva ning vaba võimsuse oksjoneid. Info Estlinki oksjonite kohta on samuti kättesaadav Nordic Energy Linki kodulehel.
"Estlink on tänaseks üle kuu aja toiminud Põhjamaade ja Baltimaade vahelise energiakaubanduse kanalina. Kogu selle aja vältel töötas kaabel peaaegu täisvõimsusel," rääkis Nordic Energy Linki juhataja Indrek Aarna. Jaanuari jooksul oli kokku 8,5 tundi, kui kaabel oli avariiliste katkestustega tööst väljas. Avariilised katkestused toimusid 9. ja 10. jaanuaril seoses Espoo konverteralajaama omatarbe katkemisega. Katkestuste põhjuseks oli avarii Fortumile kuuluvad Soome jaotusvõrgus. 3. veebruaril teostati täiendavad tööd analoogsete rikete edaspidiseks vältimiseks nii Eesti kui Soome poolel.
Energiakaubandus Estlinki merekaabli kaudu käivitus käesoleva aasta 4. jaanuaril. Kaabli osanikud on Eesti Energia, Latvenergo, Lietuvos Energija, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
Uudised
  • 06.08.26, 14:06
Eksperdid: kinnisvarainvesteering ja flippimine pakuvad võimalusi, aga ära armu sellesse
2
Uudised
  • 06.08.26, 06:15
Üürileandjad küsivad Tallinnas ja Tartus eriti krõbedat hinda
3
  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku
4
Uudised
  • 05.08.26, 09:13
Eesti kinnisvarahaid ostsid Riias 42000-ruuduse kaubanduskeskuse
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
5
Uudised
  • 07.08.26, 08:00
Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
6
Uudised
  • 06.08.26, 11:11
Tarmo Pohlak: Eesti ehituse peatöövõtjad on rahvusvahelises mõttes kooperatiivid

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele