Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liive: tuumajaam võib tulla plaanitust suurem
Suurem tuumajaam, mille ehitamiseks läheb
rohkem raha - selle võib kaasa tuua Poola kaasamine projekti.
Intervjuu Eesti Energia juhi Sandor Liivega pärast kohtumist Leedu peaministriga.
Millest rääkisite Gediminas Kirkilasega?
Põhiteema oli ikka uue tuumajaama projekt. Meil oli väga avatud ja otsekohene diskussioon.
Mis seisus projekt praegu on?
Projekt on sellises seisus, et tuleb lahendada kaks olulist küsimust. Esimene on Leedu sisepoliitiline küsimus. Tuleks vormistada seadus, mis lubab Leedul tuumajaama ehitada, ning seejärel peaks riigi parlament selle vastu võtma. Meie põhisoov on see, et seadus tuleks võimalikult investorisõbralik.
Kui suurt osalust Eesti projektis ikkagi tahab?
Mis puudutab osalusi, siis selle ümber käivad diskussioonid laua taga. Sellepärast ei tahaks hakata meie positsioone välja käima. Tõsi on, et praegu on kõigil kolmel riigil üks kolmandik projektist, kuid kui tahame Poolat kaasata, peame kõigepealt arutama, mitu protsenti on iga riik nõus oma osalusest talle loovutama.
Mitu protsenti oleks Eesti nõus andma?
Ei taha läbirääkimisi ajakirjanduse vahendusel pidada. Eks see sõltub sellest, kui palju keegi tulevikus energiat osta tahab.
Kas on muutunud Eesti võimaliku investeeringu suurus? Varem ütlesite, et see võib jääda 20 miljardi krooni kanti.
Lõplik investeeringu suurus sltub kolmest asjast: kui suur tuleb jaam, milliseks kujuneb megavati hind ning kui palju me sealt ostame.
Hetkel kuum
Eestis ametlikul visiidil viibiv Leedu peaminister Gediminas Kirkilas ja Eesti peaminister Andrus Ansip rõhutasid Stenbocki majas antud pressikonverentsil Balti riikide energiakoostöö tähtsust.
"Tahame Ignalina tuumajaama ehitamise projektiga kiiresti edasi liikuda. Eesti jaoks ei ole oluline niivõrd tulevane aktsiate jaotus, kuivõrd kiire edasiminek," ütles Eesti peaminister.
Ansipi sõnul oleks otstarbekas, et pärast 2013. aastat, kui Eestil tekib tõsisemaid probleeme süsihappegaasi jt heitmetega, võiks Ignalina abil katta 25-30% Eesti energiavajadusest. Eriti kui seal toodetava elektri hind on samal tasemel praegu Narvas toodetava elektri hinnaga.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.
Enimloetud
1
Liveni Berliini projektide investeeringud on väärt priskeid miljoneid. Andero Laur vaatab tulevikku optimismiga
5
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
6
Vaata, kuidas on korterihuvilistest välisresidentide struktuur muutnud 6 aastaga.
Viimased uudised
Liveni Berliini projektide investeeringud on väärt priskeid miljoneid. Andero Laur vaatab tulevikku optimismiga
Vaata, kuidas on korterihuvilistest välisresidentide struktuur muutnud 6 aastaga.
Konverentsid
Hetkel kuum
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele