Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikogu täidab ökoelektri tootjate taskuid
Riigikogu määratud rekordiline toetus
muudab tuulest ja biokütustest elektritootmise väga tulusaks äriks, kuid
tarbijaile tähendab toetus elektrihinna järsku hüpet, kirjutas postimees.ee.
Möödunud nädalal riigikogus vastu võetud elektrituruseadus lubab ökoelektritootjaile ühe kilovatt-tunni eest ühe krooni ja 15 senti. Seda on 34 senti enam, kui valitsus esialgu eelnõu heaks kiites nõustus maksma – 81 senti. Lõviosa Eesti elektrist tuleb praegu Narva jõujaamade põlevkiviahjudest, kust saadava elektri hind on 41 senti.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Liina Tõnisson märkis, et kui aastaks 2009 kasvab taastuvallikaist toodetud elektri hulk viie protsendini, kasvab sama palju ka elektri hind tarbijaile. Et aastal 2010 toodetaks viis protsenti elektrist taastuvatest energiaallikatest, nõuavad Eesti kohustused Euroopa Liidu ees.
Tõnissoni sõnul on viieprotsendine hinnatõus madalam kui lähiaastate oodatav inflatsioon kokku. Ta märkis, et rekordilise suurusega toetus on vajalik selleks, et Eesti suudaks täita taastuvelektri tootmise kohustuse.
Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhi Einari Kiseli hinnangul toob ülihelde toetus kaasa tuule- ja koostootmisjaamade buumi, sest riigi garanteeritud kokkuostuhinda arvestades tasub põlevkivi alternatiividesse investeerida.
Taastuvenergia 15-protsendiline osakaal oleks suurem Eesti eesmärgist toota aastal 2015 kaheksa protsenti elektrist taastuvaist energiaallikaist.
Peaminister Andrus Ansip jõudis neljapäeval juba märkida, et uues elektrituruseaduses määratud hind üks kroon ja 15 senti tuuleelektri kilovatt-tunni eest on vastuvõetamatult kõrge hind.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.
Enimloetud
1
3
Võlakirjad jaotati lähtuvalt 5 põhimõttest
5
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
6
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
Viimased uudised
Laur avaldab, milleks Liven raha kaasas. Tallinna planeeringute menetlemine sai temalt analüütilise hinnangu + osutab ta ka ühele olukorra juurpõhjusele
Lisaks paigutab arendaja 18 miljonit III tervisemajasse
Konverentsid
Hetkel kuum
Taaskord on siin arendajale kohane üks nõuanne. Ärksamad jagavad asja. Piiratus saab arendajale piduriks
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
Mida investor ärikinnisvara valdkonnas otsib ja küsib? Mis võib käivitunud tehingu katkestada?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele