Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikogu täidab ökoelektri tootjate taskuid
Riigikogu määratud rekordiline toetus
muudab tuulest ja biokütustest elektritootmise väga tulusaks äriks, kuid
tarbijaile tähendab toetus elektrihinna järsku hüpet, kirjutas postimees.ee.
Möödunud nädalal riigikogus vastu võetud elektrituruseadus lubab ökoelektritootjaile ühe kilovatt-tunni eest ühe krooni ja 15 senti. Seda on 34 senti enam, kui valitsus esialgu eelnõu heaks kiites nõustus maksma – 81 senti. Lõviosa Eesti elektrist tuleb praegu Narva jõujaamade põlevkiviahjudest, kust saadava elektri hind on 41 senti.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Liina Tõnisson märkis, et kui aastaks 2009 kasvab taastuvallikaist toodetud elektri hulk viie protsendini, kasvab sama palju ka elektri hind tarbijaile. Et aastal 2010 toodetaks viis protsenti elektrist taastuvatest energiaallikatest, nõuavad Eesti kohustused Euroopa Liidu ees.
Tõnissoni sõnul on viieprotsendine hinnatõus madalam kui lähiaastate oodatav inflatsioon kokku. Ta märkis, et rekordilise suurusega toetus on vajalik selleks, et Eesti suudaks täita taastuvelektri tootmise kohustuse.
Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhi Einari Kiseli hinnangul toob ülihelde toetus kaasa tuule- ja koostootmisjaamade buumi, sest riigi garanteeritud kokkuostuhinda arvestades tasub põlevkivi alternatiividesse investeerida.
Taastuvenergia 15-protsendiline osakaal oleks suurem Eesti eesmärgist toota aastal 2015 kaheksa protsenti elektrist taastuvaist energiaallikaist.
Peaminister Andrus Ansip jõudis neljapäeval juba märkida, et uues elektrituruseaduses määratud hind üks kroon ja 15 senti tuuleelektri kilovatt-tunni eest on vastuvõetamatult kõrge hind.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.
Enimloetud
2
4
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
5
Viimased uudised
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.
Oma strateegiat jagab Kristjan Piilmann
Konverentsid
Hetkel kuum
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Arendaja ja ametnik, pange tähele! Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
See puudutab igaüht. Tallinna suure ringtee algne idee on ära lörtsitud. Mänd: Need on nagu veresooned, mis lupjuvad ja lupjuvad
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele