Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikogu täidab ökoelektri tootjate taskuid
Riigikogu määratud rekordiline toetus
muudab tuulest ja biokütustest elektritootmise väga tulusaks äriks, kuid
tarbijaile tähendab toetus elektrihinna järsku hüpet, kirjutas postimees.ee.
Möödunud nädalal riigikogus vastu võetud elektrituruseadus lubab ökoelektritootjaile ühe kilovatt-tunni eest ühe krooni ja 15 senti. Seda on 34 senti enam, kui valitsus esialgu eelnõu heaks kiites nõustus maksma – 81 senti. Lõviosa Eesti elektrist tuleb praegu Narva jõujaamade põlevkiviahjudest, kust saadava elektri hind on 41 senti.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Liina Tõnisson märkis, et kui aastaks 2009 kasvab taastuvallikaist toodetud elektri hulk viie protsendini, kasvab sama palju ka elektri hind tarbijaile. Et aastal 2010 toodetaks viis protsenti elektrist taastuvatest energiaallikatest, nõuavad Eesti kohustused Euroopa Liidu ees.
Tõnissoni sõnul on viieprotsendine hinnatõus madalam kui lähiaastate oodatav inflatsioon kokku. Ta märkis, et rekordilise suurusega toetus on vajalik selleks, et Eesti suudaks täita taastuvelektri tootmise kohustuse.
Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhi Einari Kiseli hinnangul toob ülihelde toetus kaasa tuule- ja koostootmisjaamade buumi, sest riigi garanteeritud kokkuostuhinda arvestades tasub põlevkivi alternatiividesse investeerida.
Taastuvenergia 15-protsendiline osakaal oleks suurem Eesti eesmärgist toota aastal 2015 kaheksa protsenti elektrist taastuvaist energiaallikaist.
Peaminister Andrus Ansip jõudis neljapäeval juba märkida, et uues elektrituruseaduses määratud hind üks kroon ja 15 senti tuuleelektri kilovatt-tunni eest on vastuvõetamatult kõrge hind.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
3
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele