Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elamuehitus lõi nõukaaja tempo
Läinud aasta rekordilised näitajad Tartu
elamuehituses võinuks nõukogude ajal tuua aukirjade saju, kapitalismi
tingimustes oli see aga esimene aasta, mil õnnestus ületada sotsialismiaja
saavutusi.
Elamuehitusbuumi viljad andsid mullu 46 uut kasutusloaga kortermaja, kus kokku on 52 482 ruutmeetrit elamispinda. 2003. aastal sai kasutusloa kaheksa kortermaja, kus oli üle 13 000 ruutmeetri elamispinda, olulist erinevust polnud ka 2004. ja 2005. aastal, kirjutas Tartu Postimees.
Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna asejuhataja Toivo Talving meenutas, et 50 000 ruutmeetrit aastas oli elamuehituse mahuks viimati vene aja lõpul.
Omaaegne linnapea (täitevkomitee esimees aastail 1979–87) Nikolai Preiman ütles, et aastaplaanides kirjutati number 40 000–45 000 ruutmeetrit. See märkis kommunaalkorterite pinda, kuid ei arvestanud nn kooperatiivelamuid ja ammugi mitte eramuid.
Ent ka mulluse uue elamispinna arvestamise juures on oma nipp. Lisaks uutele kortermajadele sai kasutusloa veel 35 uut eramut, kus on üle 7000 ruutmeetri elamispinda.
Seegi pole kõik: uusehitiste hulka ei kuulu rekonstrueeritud kortermajad, olgugi need sisuliselt uusehitised, näiteks klubi XS kohale või Küüni tänava GMP keskuse kõrvale kerkinu. Neis lisandus eluruumide pinda 9406 ruutmeetrit.
Uusi kortereid sai kokku 1013.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
2
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
3
4
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Viimased uudised
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/endoveri-uue-juhi-vastulause-raasukelesele-ei-saa-oelda-et-volakirjad-kujutaksid-ohtu-kinnisvaraarenduses-on-pikk-protsess
Konverentsid
Hetkel kuum
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele