Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elamuehitus lõi nõukaaja tempo
Läinud aasta rekordilised näitajad Tartu
elamuehituses võinuks nõukogude ajal tuua aukirjade saju, kapitalismi
tingimustes oli see aga esimene aasta, mil õnnestus ületada sotsialismiaja
saavutusi.
Elamuehitusbuumi viljad andsid mullu 46 uut kasutusloaga kortermaja, kus kokku on 52 482 ruutmeetrit elamispinda. 2003. aastal sai kasutusloa kaheksa kortermaja, kus oli üle 13 000 ruutmeetri elamispinda, olulist erinevust polnud ka 2004. ja 2005. aastal, kirjutas Tartu Postimees.
Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna asejuhataja Toivo Talving meenutas, et 50 000 ruutmeetrit aastas oli elamuehituse mahuks viimati vene aja lõpul.
Omaaegne linnapea (täitevkomitee esimees aastail 1979–87) Nikolai Preiman ütles, et aastaplaanides kirjutati number 40 000–45 000 ruutmeetrit. See märkis kommunaalkorterite pinda, kuid ei arvestanud nn kooperatiivelamuid ja ammugi mitte eramuid.
Ent ka mulluse uue elamispinna arvestamise juures on oma nipp. Lisaks uutele kortermajadele sai kasutusloa veel 35 uut eramut, kus on üle 7000 ruutmeetri elamispinda.
Seegi pole kõik: uusehitiste hulka ei kuulu rekonstrueeritud kortermajad, olgugi need sisuliselt uusehitised, näiteks klubi XS kohale või Küüni tänava GMP keskuse kõrvale kerkinu. Neis lisandus eluruumide pinda 9406 ruutmeetrit.
Uusi kortereid sai kokku 1013.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kortermajade probleemid ei alga tavaliselt suurtest kriisidest, vaid väikestest asjadest, mis unarusse jäävad. Piisab ühest tegemata jäetud otsusest, ühest edasi lükatud hooldusest või vastamata kirjast, kui kuude ja aastate jooksul koguneb kõigest nähtamatu koorem, mille mõju tuntakse siis, kui võib olla liiga hilja.
Enimloetud
4
5
Mis on linnaruumis out ja mis on in? Mida on ühist Tasinkil, Vektoril ja Metro Mustamäe tee arendusel?
6
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Viimased uudised
Investor Kristi Saare: “Mind maksumaksjana vihastas, kui minister ütles, et maksame trahvi - minu raha eest makstakse neid mõttetuid trahve”
Ostja soov valitseb, aga arendajad peaksid ostjaid rohkem harima
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Mis on linnaruumis out ja mis on in? Mida on ühist Tasinkil, Vektoril ja Metro Mustamäe tee arendusel?
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele