Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Biokütus tõstab õlle hinda
Kuna biokütuste tootmine on muutunud
järjest populaarsemaks, kasvab nõudmine maisi, soja ja rapsiseemne järele ning
põllumehed on hakanud loobuma nisu ja odra kasvatamisest, kirjutas Äripäev.
Hollandi õlletootja Heinekeni tegevjuht Jean-Francois van Boxmeer hoiatas eelmisel nädalal, et biokütuste sektori kiire kasv on põhjustanud Euroopa ja USA teraviljaturgudel struktuurilisi muutusi, mille üks tagajärg on õlle hinna kerkimine, kirjutas FT.
Oder ja humal moodustavad umbes 7-8% õlle hinnast. Õlleodra hind on kerkinud Euroopas maikuuga võrreldes 85 protsenti, 230 euroni tonnist. Söödaodra hind on USAs samal ajal kerkinud kolmandiku võrra, 180 dollarini tonnist. Odra kogusaak on aga kasvupindade vähenemise tõttu langenud madalaimale tasemele alates 1936. aastast.
Euroopa Liidu kliimapoliitika hakkab kergitama suurte õlle- ja linnasetehaste väljaminekuid, mis lõpuks võib hakata kajastuma ka õlle hinnas, vahendas postimees.ee.
«Kõik sõltub sellest, kui massiliselt põllumehed biokütuste tootmisele üle lähevad. Kui õlleodra pakkumine väheneb, siis hakkab see ka hinda mõjutama,» rääkis Hartwalli arendusjuht Jorma Rasi.
Sinebrychoffi tootmisjuht Kimmo Jääskeläineni sõnul on linnas õlle toorainetest üks suuremaid kuluartikleid. Linnase hinna tõus kärbib tootjate kasumit.
Soomes kasvatab õlleotra veidi vähem kui viis tuhat põllumeest. Nende põllumaadest on tulevikus huvitatud näiteks Altia, kes hakkab Koskenkorvasse ehitama uut bioetanoolitehast.
Põllumeeste tulevikuotsuseid hakkavad mõjutama näiteks bioenergiale eraldatavad võimalikud finantstoetused. Siis on võimalik, et suureneb hoopis odra kasvatamiseks ülesharitav põllumaa, mis omakorda vähendaks õlle kallinemist.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.
Enimloetud
5
20% kortereid on juba ette välja müüdud
Viimased uudised
Tehing toob rentnike sekka tugevaid tegijaid kohalikul Poola turul
Konverentsid
Hetkel kuum
Pealinnas on pakkumises 2 aasta jagu uusi kortereid. Kuidas lugeda uusarenduste laoseisu? Mis on siin potentsiaal?
20% kortereid on juba ette välja müüdud
Riim vastab, käsi südamel, kas ta julgeb ka 10 ja 20 aastat hiljem vaadata otsa kõigele arendatule.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele