Euroopa Liidu mure liigse sõltuvuse pärast Venemaa gaasist on õigustatud - riik ei investeeri piisavalt ning sõltub võetud kohustuste täitmisel tugevalt Kesk-Aasia gaasist.
"Kui te vaatate Gazpromi 2007. aasta investeerimiskava, siis vaid üks miljard 20 miljardist dollarist on kavandatud uute maardlate kasutuselevõtuks, mis korvaks tootmise vähenemise ammenduvatest maardlatest," ütles täna Euroopa Parlamendis toimunud ELi energiapoliitika arutelul Venemaa energiapoliitika instituudi juht Vladimir Milov.
Tootmisesse on kavas investeerida alla nelja miljardi dollari. Lõviosa investeeringutest on plaanitud ülevõtmisteks ja infrastruktuuri ehitamiseks ehk Gazpromi turupositsiooni tugevdamiseks. Samas on mitmed suured tootmisprojektid lükkunud, mis seavad tarnekindluse küsimärgi alla, ütles Milov.
Milovi sõnul ei peaks EL liigselt kuulama ametlikke avaldusi, mis kinnitavad, et Venemaa on ja jääb ELile usaldusväärseks partneriks. Ning teema käsitlemise asemel poliitilisest aspektist tuleks Milovi sõnul tegeleda rohkem reaalsete riskide hindamisega ja koostada kava nende riskide haldamiseks.
Ka tuleb leida väljapääs patiseisust ELi energiaharta transiidiprotokolli üle. Milovi sõnul Venemaa siin järgi ei anna ning ELil oleks targem otsida muid võimalusi Venemaaga kokkuleppele jõudmiseks. Energiaharta printsiibid võib aga edaspidi lülitada ELi ja Venemaa uue partnerluslepingu energia peatükki.
Milov kritiseeris teravalt Venemaa praeguse juhtkonna energiapoliitikat, mis takistab välisinvesteeringuid energiasektorisse ning edendab eelkõige Venemaa enda riiklike tšempionide Gazpromi ja Rosnefti huvisid.
Neile, kes kahtlevad, kas ja kuivõrd Venemaa oma välispoliitikas energiarelva kasutab, soovitas Milov tutvuda president Vladimir Putini kõnega Gazpromi 10. sünnipäeval 2003. aastal. "Gazprom on riigi energiajulgeolekusüsteemi võtmeelement. Ja mitte vähem oluline ja mõjus vahend maailmas Venemaa majandusliku ja poliitilise mõju suurendamiseks," ütles Putin.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
3
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
4
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
5
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
6
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele