Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EL tunneb Vene gaasitarnete pärast õigustatud muret
Euroopa Liidu mure liigse sõltuvuse pärast
Venemaa gaasist on õigustatud - riik ei investeeri piisavalt ning sõltub võetud
kohustuste täitmisel tugevalt Kesk-Aasia gaasist.
"Kui te vaatate Gazpromi 2007. aasta investeerimiskava, siis vaid üks miljard 20 miljardist dollarist on kavandatud uute maardlate kasutuselevõtuks, mis korvaks tootmise vähenemise ammenduvatest maardlatest," ütles täna Euroopa Parlamendis toimunud ELi energiapoliitika arutelul Venemaa energiapoliitika instituudi juht Vladimir Milov.
Tootmisesse on kavas investeerida alla nelja miljardi dollari. Lõviosa investeeringutest on plaanitud ülevõtmisteks ja infrastruktuuri ehitamiseks ehk Gazpromi turupositsiooni tugevdamiseks. Samas on mitmed suured tootmisprojektid lükkunud, mis seavad tarnekindluse küsimärgi alla, ütles Milov.
Milovi sõnul ei peaks EL liigselt kuulama ametlikke avaldusi, mis kinnitavad, et Venemaa on ja jääb ELile usaldusväärseks partneriks. Ning teema käsitlemise asemel poliitilisest aspektist tuleks Milovi sõnul tegeleda rohkem reaalsete riskide hindamisega ja koostada kava nende riskide haldamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka tuleb leida väljapääs patiseisust ELi energiaharta transiidiprotokolli üle. Milovi sõnul Venemaa siin järgi ei anna ning ELil oleks targem otsida muid võimalusi Venemaaga kokkuleppele jõudmiseks. Energiaharta printsiibid võib aga edaspidi lülitada ELi ja Venemaa uue partnerluslepingu energia peatükki.
Milov kritiseeris teravalt Venemaa praeguse juhtkonna energiapoliitikat, mis takistab välisinvesteeringuid energiasektorisse ning edendab eelkõige Venemaa enda riiklike tšempionide Gazpromi ja Rosnefti huvisid.
Neile, kes kahtlevad, kas ja kuivõrd Venemaa oma välispoliitikas energiarelva kasutab, soovitas Milov tutvuda president Vladimir Putini kõnega Gazpromi 10. sünnipäeval 2003. aastal. "Gazprom on riigi energiajulgeolekusüsteemi võtmeelement. Ja mitte vähem oluline ja mõjus vahend maailmas Venemaa majandusliku ja poliitilise mõju suurendamiseks," ütles Putin.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.