5. märts 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nimelt vahendas Bloomberg, et laupäeval allkirjastasid Poola ja Leedu peaminister Jaroslaw Kaczynski ja Gediminas Kirkilas Varssavis lepingu, mille kohaselt saab Poola tuumajaamas Eesti ja Lätiga võrdväärselt 22protsendise osaluse, samas kui Leedu omandaks 34% aktsiatest.

Poola ja Leedu kokkulepe väljendab ametlikult Poola "poliitilist soovi" Ignalina tuumajaama projektis osaleda.

Eesti Energia pressiesindaja sõnul on osapooled rääkinud Poola energiafirma võimalikust kaasamisest, kuid mingeid osalusi tänaseks ümberjaotatud pole ja kolm energiafirmat jätkavad projekti arendusfaasi võrdsetes osades.

Peab siiski meeles pidama, et praegu räägitud osaluste puhul on juttu projekti arendusfaasist, kui pole teada veel jaama tehnoloogia ega suurus. Osalused tuumaenergia otsmiseks võidakse sõltuvalt vajadustele hiljem ümber jagada. See praegune arendusfaasi osalus on justkui eelisostuõigus edaspidiseks, kui on teada, milline jaam lõpuks tuleb ja kui palju me sealt reaalselt elektrit osta tahame. Seda, kui suurt osa me tuumajaama energiast oma energiaportfelli mitmekesistaks ja põlevkivielektrile ning taastuvatele energiaallikatele lisaks ostma hakkame me täna otsustama ei pea vaid umbes nelja aasta pärast, kui on investeerimisotsuse tegemise hetk.

Palju see Eestile maksma läheb, sõltub nii lõpliku reaktoritüübi maksumusest, mis välja valitakse, kui sellest millist osa jaama võimsusest Eesti Energia osta soovib. Kui nelja aasta pärast on selgunud uut infot, mille põhjal see investeering meile kasulik pole, ei pea me sealt midagi ostma.

Kuna tuumajaama plaanitakse Leetu ehitada nii kui nii, on küsimus, kas Eesti Energia saab sealt energiat osanikuna või mitte. Täna ühtegi lõplikku siduvat otsust tehtud pole. Esmane teostatavusuuring on läbi viidud ja selle põhjalt on Eesti Energia jaoks huvi projektis osaleda säilinud. Kas ka reaalne investeerimisotsus tehakse selgub alles umbes nelja aasta pärast, kui on Leedus läbi viidud vajalikud seadusemuudatused, teostatud keskkonnamõjude täielik hindamine, korraldatud hange, leitud ehitaja ja sobivaim tehnoloogia.

Tuumajäätmeid projekti raames jagama kindlasti ei hakata ning neid ei ladustata Eestisse. Niipea kui peaks tõusma teemaks tuumajäätmete Eestisse ladustamine vajadus, siis Eesti Energia huvi projektis osalemis vastu kaob.

Autor: Haldusuudised.ee