Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kultuskäimlast saab kasiino
Tallinna vanalinnas Valli tänaval asuv
endine avalik hiigelkäimla kannab ajastu vaimu: kemmerg muutus eelmisel
kümnendil Soome turiste teenindavaks alkoholipoeks ning nüüd ootab sissekolimist
City Casino.
Sattusin üle-eelmisel nädalal Viru tänava MacDonald'si ja Pärnu maantee vahelise Valli tänava alkoholipoodi, kus letid olid juba tühjaks tehtud, kirjutas Ralf-Martin Soe Äripäevas.
"Me ei taha poodi kinni panna, aga omanik ei soovi rendilepingut pikendada. Meie ei jõua enam sellist renti maksta nagu kasiino," sõnas murelik müüja.
Valli tänava uhke WC oli nõukogude aja lõppedes üle Eesti tuntud hoone. Sellest muljetatakse kui Tallinna esimesest avalikust kemmergust, kus vist juba vene ajal tulnud kehakergendamise eest maksta ja kus alati oli olemas ka paber. Räägitakse seda, et peldik oli hiiglama suur, lausa palee. Keegi mäletab, et seal saanud lausa riideid triikida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
WC-äri pole aga prügiäri, millega võiks äkkrikastuda. Veelgi enam, isegi kasumisse on vanalinnas ruume rentides raske jõuda. Seega ehitati 1997. aastal WC äripinnaks ümber. 200ruutmeetrisest pinnast jäeti umbes neljandik ikka käimla kasutusse, mis tegutseb hoones siiani.
Ruumidesse kolis peamiselt Soome turistidele mõeldud alkoholi- ja suveniiriäri. Kuigi viinaturism on veel täies jõus, kolib suveniiripood välja ning vabastab kogu pinna uuele kasiinole.
"Kuna suveniiripoe üürnik otsustas lepingu lõpetada, siis otsisime sinna uut üürnikku, ja kõige sobivamaks osutus Cityclub OÜ, kes üürib kogu pinna, sh ka käimla," kommenteeris hoonet omava ASi GMP Grupp juhatuse liige Ants Juhani.
City Casinosid haldava CityClub OÜ peadirektor Eno Juul ei soovinud avamiskuupäeva avaldada.
"Esmajärjekorras soovin täpsustada, et me ei ehita kasiinot, vaid mänguautomaatide saali. Pinda on mänguautomaatide saali jaoks umbkaudu 150 m2, kõrval asuval pinnal jääb ka edaspidi toimima linnakodanikele ühiskondlikult kasutatav ruum," kommenteeris Juul.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.