Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus Maa: keeldume igast kolmandast projektist
Uus Maa kinnisvarabüroo juhi Jaanus Lauguse
sõnul keelduvad nad igast kolmandast arendusprojektist.
Laugus kinnitas, et Uus Maa on erinevaid kinnisvaraprojekte tagasi lükanud: "Meil on rohkem aega süveneda müüdavatesse projektidesse. Iga kolmas projekt lükatakse tagasi."
Lauguse sõnul on mõnede müüjate hinnaootused on liiga kõrged.
Pangad jälgivad, et laenu antud kinnisvaraprojektidel oleks enne ehituse lõppu olemas broneeringuid. "Tavaline trend on, et pangad vaatavad enne korterite müügi algust, et mingi hulk broneeringuid oleks olemas. Ehituse lõpus peaks juba olema plussis," rääkis Laugus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Arendajad peavad olema paindlikud muutuvates turutingimustes: kui müük ei edene, siis tuleb pinnad üürile anda.
Kesklinna arendajad on samuti paindlikumaks muutunud: kui kortereid ei suudeta maha müüa, siis muudetakse näiteks 2-3 korrus äripindadeks, sest nõudlus büroopindade järele on suur. Kõige hinnatumad ja nõutumad on südalinna A+ klassi büroopinnad, mida iseloomustavad kaasaegsus, disain, prestiiž ja esinduslikkus. Büroopinnad arenevad äärelinna suunas. Näiteks Mustamäel on ca kümme uut ärimaja projekti.
Uus Maa analüütik Annika Jakobson märkis, et Tallinnas ja ka väljaspool Tallinna on kinnisvaraturg rahunenud. Kohad, kus elamukruntide napib, on Jõhvi, Paide ja Pärnu.
Uus Maa prognoosib korterite hinnatõusuks Eestis kuni 10%, Lääne-Virumaal 15% ja Ida-Virumaal 25%.
Uus Maa juhi sõnul ei ole neil tehingute arv vähenenud. Uutest trendidest tõi Laugus välja, et huvi vanemate korterite vastu on Tallinnas suurenenud.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.