Eesti Energia saavutas 2006/2007. majandusaastal oma senise ajaloo parimad tulemused. Eesti Energia äritulud ulatusid 9,1 mld kroonini, ärikasum 3,0 mld kroonini ja puhaskasum 2,7 mld kroonini.
Majandusaasta kõige olulisem sündmus oli merekaabli Estlink valmimine, millega Balti riikide elektrisüsteem ühendati esmakordselt Põhjamaade elektrisüsteemiga, teatas ettevõte.
2006/2007. majandusaasta olulisemad sündmused olid Estlinki merekaabli valmimine, tuumaenergia kasutamise võimaluste teostatavusuuringust saadud kinnitus, et Leedu uue tuumajaama projektiga tasub jätkata ning Eestis elektrivõrgu kvaliteedi tõstmiseks tehtud investeeringute tulemusel võrgukadude vähenemine Jaotusvõrgu ajaloo madalaimale tasemele.
Eesti Energia juhatuse esimehe Sandori Liive sõnul ulatub Estlinki olulisus kaugemale loodud võimalusest osta ja müüa elektrienergiat. “Eesti üks olulisemaid strateegilisi eesmärke on energeetilise sõltumatuse suurendamine. Elektrienergia kontekstis on selle eesmärgi saavutamise võti Eesti ja Balti elektrisüsteemi ühendamine Põhjamaade elektrisüsteemiga Nordel ning Euroopa elektrisüsteemiga UCTE.” Liive sõnul on Estlink esimene samm selle suure eesmärgi saavutamisel – esmakordselt on Eesti ja teised Balti riigid läbi merekaabli ühendatud lisaks Loode – Venemaa elektrisüsteemile Põhjamaade elektrisüsteemiga.
Valitsus eraldas riikliku jaotuskava alusel Eesti Energia ettevõtetele kodumaise tarbimise ning elektrienergia ekspordinõudluse katmiseks 2005 – 2007 aastateks heitmelubasid 46,7 mln tonni CO2 ulatuses. Osa Eesti Energiale eraldatud saastekvootidest jäi keskkonnasäästmisele suunatud investeeringute ja kvootide taotlemise ajal eeldatust väiksema ekspordi tõttu kasutamata. Heitekaubanduse mõju Eesti Energia 12 kuu majandustulemustele oli 1 508 mln kr, eelmisel aastal oli see 1 157 mln kr.
2006/07. majandusaastal maksis Eesti Energia omanikule dividende 500 miljonit krooni.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.26, 12:07
Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele