Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Endise Pärnu vangla kinnistu taas müügis
Justiitsministeerium kuulutas välja Pärnu
vangla kinnistu ja hoonete teise enampakkumise alghinnaga 13 miljonit krooni.
5546 m2 suurune territoorium on piiratud tellistest müüriga ning sellel asub
üheksa hoonet.
Vangla hoonestus koosneb erinevatel aegadel ehitatud ning korduvalt rekonstrueeritud kivihoonetest, teatas justiitsministeerium.
Pärnu linnavalitsus on andnud esialgse seisukoha maa-ala edasise kasutuse kohta, mille kohaselt ei tohiks kinnistu täisehitatus (hetkel 45%) oluliselt suureneda. Võimalikud sihtotstarbed on äri- ja elamumaa, eelistatum on segafunktsioon. Kavandatavate hoonete kõrgused ei tohiks ületada olemasolevate hoonete kõrgust.
Pärnu linnavalitsus peab oluliseks, et kujunev hoonestus ja materjalikasutus jälgiks ka olemasolevat hoonestuslaadi, sest tegemist on miljööalaga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Justiitsministeeriumi õigustalituse jurist Kristi Lõokese sõnul ei pea muinsuskaitseamet vajalikuks tunnistada vanglahooneid kultuurimälestiseks. "Kuid nad soovitavad siiski hoonete restaureerimiseks, ümberehituseks või detailplaneeringu koostamiseks tellida muinsuskaitse eritingimused,“ lisas ta.
Pärnu vangla kinnistu esimene enampakkumine kuulutati nurjunuks, kuna ühtegi pakkumist ei laekunud. Dokumente väljavõtnuid ja kohalkäinuid oli 11.
Kinnistu ja hoonete müüki korraldab ka sel korral BPE Kinnisvaraekspert.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.