Justiitsministeerium kuulutas välja Pärnu
vangla kinnistu ja hoonete teise enampakkumise alghinnaga 13 miljonit krooni.
5546 m2 suurune territoorium on piiratud tellistest müüriga ning sellel asub
üheksa hoonet.
Vangla hoonestus koosneb erinevatel aegadel ehitatud ning korduvalt rekonstrueeritud kivihoonetest, teatas justiitsministeerium.
Pärnu linnavalitsus on andnud esialgse seisukoha maa-ala edasise kasutuse kohta, mille kohaselt ei tohiks kinnistu täisehitatus (hetkel 45%) oluliselt suureneda. Võimalikud sihtotstarbed on äri- ja elamumaa, eelistatum on segafunktsioon. Kavandatavate hoonete kõrgused ei tohiks ületada olemasolevate hoonete kõrgust.
Pärnu linnavalitsus peab oluliseks, et kujunev hoonestus ja materjalikasutus jälgiks ka olemasolevat hoonestuslaadi, sest tegemist on miljööalaga.
Justiitsministeeriumi õigustalituse jurist Kristi Lõokese sõnul ei pea muinsuskaitseamet vajalikuks tunnistada vanglahooneid kultuurimälestiseks. "Kuid nad soovitavad siiski hoonete restaureerimiseks, ümberehituseks või detailplaneeringu koostamiseks tellida muinsuskaitse eritingimused,“ lisas ta.
Pärnu vangla kinnistu esimene enampakkumine kuulutati nurjunuks, kuna ühtegi pakkumist ei laekunud. Dokumente väljavõtnuid ja kohalkäinuid oli 11.
Kinnistu ja hoonete müüki korraldab ka sel korral BPE Kinnisvaraekspert.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?