Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Manhattan Paljassaare sadamasse
Soome ärimehed koos Ain Hanschmidti, Cardo
Remmeli ja endiste Tallinna võimupoliitikutega said enda kätte Paljassaare
Sadama ehitised ja ligi 13 hektarit tootmismaad. Plaan on lihtne - sinna tuleb
lähiajal Eesti suurim ehitustanner, kirjutas Äripäev.
Kujuta ette Penthouse'i tüüpi korterit kesklinnast kümne minuti kaugusel, otse mere ääres, õhturannaga. See kõik võib olla reaalsus mõne aasta pärast. Ja seda tänu sulle, maksumaksja, kes sa müüsid Eesti riigile kuuluva Tallinna Sadama vanad ehitised Paljassaares eraettevõtjatele ning valisid Tallinna linnavalitsusse inimesed, kes lasevad teatud ärimeestel oma suurejoonelisi mõtteid teostada.
Kurioosseks teeb arenduse kiiruse aga asjaolu, et kui nüüd eraettevõtjatele on linn andnud rohelise tee, siis piirkonna eelmisele omanikule, Tallinna Sadamale, näidati trääsa. Vürtsi lisab projektile ka asjaolu, et arendajad on osaliselt samad tegijad, kes teenisid tulu kuulsast korruptsioonihõngulisest Pärnu maantee politseimaja rendilepingust.
Suursuguse arendusideega tuli mõned aastad tagasi välja Soome ärimees Tapani Teeriaho, endine riidevabriku Marat juht. Tema ütles sadamaäri kohta, et poisid, te tegelete siin vale asjaga, meenutab Paljasaare sadama väikeosanik Toivo Promm, endine respublikaanist Tallinna abilinnapea.
Igatahes kaasas Teeriaho lisaks Soome kapitalile ka "kohalikku kompetentsi", et projekt ei jääks vaid idee tasemele. Asju aitasid ajada nii endine Tallinna abilinnapea Toivo Promm, endine Tallinna sadama nõukogu liige, kui ka abilinnapeana töötanud Peep Aaviksoo ja heade sidemete poolest tuntud ärimees Ain Hanschmidt. Mitu kaalukat sõna on poetanud asja poolt ka Vilja Savisaar, Tallinna Sadama nõukogu liige ja tänane Põhja-Tallinna linnaosa juht.
Ning pole vist kuigi suur üllatus, et arendusprojekti vedaval KS Holdingul arenevad nii sadama kui ka linnaga suheldes asjad erakordselt produktiivselt.
Käsil on taasiseseisvumisaja Tallinna suurim arendusprojekt, 50 hektarile mahutatakse miljon ruutmeetrit ehitusmahtu, millest 700 000 läheb kortermajadeks. Ehk 20 aasta pärast elab sadamas vähemalt 10 000 peret.
Ja kes on need, kes ehitavad sulle Penthouse'i? Loomulikult on kõige suurem reha põhjanaabritel soomlastel. Samas saavad pirukast väikese ampsu ka mõned siinsed ärimehed. Lisaks eelmainitud Prommile, Hanschmidtile ja Aaviksoole ka teised Tallinki mehed Enn Pant ja Kalev Järvelill. Samuti Pere juhatuse liige Cardo Remmel ning vähemal määral ka Tartu ehitusettevõtjad Raivo Rand ja Aivar Tuulberg.
Soomlasi ja eestlasi ühendava KS Holdingu kiiluvees veab ka teistel Paljassaare sadamapiirkonna arendajatel, nagu Fransetali omanik Sergei Hadži ja Petromaks Stividori omanikud Sergei Petrov, kadunud Robert Lepiksoni poeg Erik Lepikson ja Valdek Kaurit.
Keskerakondlasest abilinnapea Taavi Aasa sõnul on tegemist positiivse projektiga, kus kõik arendajad ei käi ükshaaval linnaga suhtlemas. Esialgse kava järgi läheb ca 60% ehitusmahust initsiaator KS Holdingule, kel samas kogu arendatavast pinnast, 50 hektarist, on vähem kui kolmandik ehk 15 hektarit.
"Tallinna Sadam on juba 1999. aastast huvitatud Paljassaare sadama arendamisest. Tallinna linn on aga loopinud sadama maaerastamisplaanidele kaikaid kodaratesse, vastuseisu tõttu ei saanud Tallinna Sadam ka investeerida," kommenteerib endine Tallinna Sadama kinnisvaraarenduse projektide juht Hannes Kuhlbach.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
4
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
5
Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab 6 kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7%-ni.
6
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele