Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Traagilise avarii põhjustanud mees kihutas taas
Mullu suvel kolme inimese elu nõudnud
liiklusõnnetuse põhjustamises süüdistatav ja kautsjoni vastu vahi alt vabastatud
Mikk Seger ületas läinud nädala reedel taas lubatud sõidukiirust.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp ütles Virumaa Teatajale, et 1985. aastal sündinud Mikk sõitis eelmise nädala reedel kell 17.30 Kuusalu vallas Tallinna-Narva maantee 63. kilomeetril sõiduautoga Subaru Impreza kiirusega 160 kilomeetrit tunnis. Sel teelõigul on lubatud suurim sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis.
Mees oli kaine, samuti oli tal mootorsõiduki juhiluba.
Kullerkupu sõnul koostas politsei Mikule liikluseeskirja rikkumise eest väärteoprotokolli. Otsust pole veel tehtud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Virumaa Teataja andmetel ületas lubatud sõidukiirust Lääne-Virumaalt pärit Mikk Seger, kes mullu 13. augusti õhtul põhjustas Pärnumaal Vändra lähedal liiklusõnnetuse, milles hukkus kolm inimest vanuses 18 - 24 aastat.
Seger, olles alkoholijoobes, sõitis tol õhtul sõiduautoga Honda Civic suurel kiirusel otsa peateele keeranud sõiduautole Chrysler.
Liiklusõnnetuses said raskesti kannatada Seger ja temaga kaasa sõitnud 20-aastane naine. Mõni minut enne liiklusõnnetust mõõtis politsei Vändra lähedal Honda kiiruseks 201 kilomeetrit tunnis.
Virumaa Teatajal ei õnnestunud eile Mikk Segeriga rääkida. Talle on esitatud süüdistus kolme inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamises. Kohus määras asja arutamise 25. septembrile. Süüdimõistmise korral ootab meest kuni 12-aastane vanglakaristus.
Kohtueelset menetlust juhtinud Lääne ringkonnaprokurör Kristine Tamm tunnistas eile, et polnud lubatud sõidukiiruse väidetavast ületamisest kuulnud. Samuti ei soovinud prokurör juhtunut kommenteerida enne jõustunud politsei- või kohtuotsust.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.