Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kasutusloa puudumine maksab kätte
Saku lähedal läks põlema paarismaja saun,
mille ehitamist keegi omaks ei võta ning paarismaja boks ise oli äsja ära
müüdud. Kahjustused olid suured ning majal puudus kasutusluba, kirjutas
Äripäev.
Kinnisvarabuumi kõrgajal 2003. aasta alguses otsis Jaanus Ilmjärv oma perele kodu. Saku lähedal leitigi maja, mis välisel pilgul pere vajadustega sobis.
Probleemid hakkasid pihta juba notari lepingu sõlmimise päeval: majas oli mitmeid puudusi, muu hulgas oli ehitamata terrass ja puudus sauna sisustus.
Arendajaga, OÜga Sillever, jõuti kokkuleppele, et tema astub vahelt ära ning edasi suheldakse otse ehitajaga, räägib Ilmjärv.
"Elasime seal kaks aastat ja võitlesime ehitajaga, kes jättis osa puudusi ikka parandamata." Sel ajal ilmnes veel vigu, kuni lõpuks saadi aru, et nende pere pole n-ö maja-inimesed ja otsustati korterisse tagasi kolida.
Maja sai müüdud ja korter ostetud. 2006. aasta 25. mail sõlmiti notaritehing, millega maja müüdi, ent uus omanik andis loa veel kuu aega sees elada.
"Kaks nädalat hiljem, 4. juunil panin sauna küdema ja läksime lapsega ratastega sõitma," jutustab Ilmjärv. "Kui veerand tundi hiljem tagasi tulime, märkasin, et suitsu tuleb majal valest kohast välja - selgus et saun põleb," räägib ta. Tegu oli paarismajaga, ja tulekahju levis nii õnnetult, et süttis ka naabri majapool.
Uue omanikuga lepiti kokku valuraha 300 000 krooni ulatuses, kindlustusest sai ka uus omanik raha kätte. Nii ehitusekspertiis kui ka päästeameti ekspertiis jõudsid mõlemad järeldusele, et maja läks põlema valesti paigaldatud suitsutorust. Põlengu osas algatati kriminaalasi, mis on tavaline iga tulekahju puhul. Samuti andis Ilmjärv kohtusse hagi arendaja vastu.
Ehitaja väidab, nagu poleks tema sauna ehitanud, viidates sellele, notarilepingus oli kirjas, et saunaahi puudub. "Toona leppisime tõepoolest kokku, et ajame ehitajaga asju omavahel ning ta paigaldab saunaahju. Mul on säilinud ka maksekorraldused, et ma olen ahju eest maksnud," väidab Ilmjärv.
Ilmjärv kaebas kohtusse just arendaja, Silleveri, kuna notariaalselt ei figureeri ehitaja mitte kuskil. Ilmjärv ostis maja arendaja käest, ent arendaja viitab notari lepingu punktile, kus kirjas, et Ilmjärv sai paarismajaboksi ilma valmis saunata.
"Ehitaja ütleb, et tema pole saunaahju paigaldanud ning väidavad koos arendajaga: tegin ise sauna, tegin valesti ja põletasin ise maha," lisab Ilmjärv.
"Keegi ei mõtle selliste asjade peale. Pangad annavad laenu kergelt. Kes seadust ei tunne, saab korraliku mütsi pähe," võtab Ilmjärv asja kokku.
Hetkel kuum
Arendaja kommentaar
Liivar LaosOÜ Sillever osanik
Osaühing Sillever müüs Jaanus Ilmjärvele pooliku maja, kus polnud sauna sisse ehitatud. See fakt on märgitud notariaalses lepingus. Ma ei tea, kes Jaanus Ilmjärvele sauna ehitas. Lisan veel, et antud majal ei olnud kasutusluba, ent inimesed elasid seal sees.
Spetsialisti kommentaarJaanus Laugus
Uus Maa Kinnisvaragrupi juhatuse esimees
Uusarendusprojekti ostes tasub ehitustööd tellida läbi arendaja, kelle käest maja osteti. On tavaline, et omanik soovib kaasa rääkida siseviimistluse materjalide valikus (kasutada oma valiku järgi materjale) või midagi juurde paigaldada. Ka sellisel puhul tuleks lasta kõik paigaldus ja viimistlustööd teha arendaja kaudu.
Tihtilugu tehakse viga, et suheldakse otse arendaja poolt palgatud ehitajaga. Või tehakse mõned ehitustööd oma tuttava ehitaja kaasabil.
Seda eelkõige kokkuhoiu eesmärgil. Siin aga tekib probleem. Kes garantiitööde eest vastutab. Ehitajad hakkavad süüdistama puudujääkide osas üksteist. Arendaja väidab, et tema ei saa vastutada, kuna polnud antud tööde osas kokkuleppe osapooleks.
Kogu hoone valmimisel tasub ehitisele kasutusloa hankimist nõuda arendajalt.
See tagab, et ehitis vastab ehitussprojektile ning Euroopas kehtestatud ehitusstandarditele.
Kasutusloa hankimine linna- või vallavalitsusest võib arendajale kaasa tuua lisatöid ning nõuab järjekindlust asjaajamisel, mistõttu sellise tingimuse lisamine müügilepingusse pole saanud traditsiooniks. Samas oleme veendunud, et korrektsed arendajad aktsepteerivad ostja soovi ning lisavad sellise tingimuse müügilepingusse.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) otsib visiooniga arendajat sadamate vahelisele alale. Müüki saabunud kinnistud Süsta tänaval ühendavad endas strateegilise asukoha, suuremahulise arenduspotentsiaali ning mitmekülgsed kasutusvõimalused.
Enimloetud
1
2
4
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Viimased uudised
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele