29. juuni 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2004. aasta suvel ostis Kasuri Tabasallu Merko ehitatud majja koos abikaasaga kolmetoalise korteri, millele seatakse Hansapanga kasuks 390 000 krooni suurune hüpoteek. Ligi poolteist aastat hiljem, 2005. aasta detsembris, ostavad Kasurid teise Merko Ehituse majja ühetoalise korteri, millele seatakse Hansapangas 299 000kroonine hüpoteek, kirjutas Äripäev.

Toona veel abivallavanema ametis Kasuri esitas 2005. aasta märtsis majanduslike huvide deklaratsiooni, mille järgi oli tal eluasemelaenu järel 300 000 krooni. Ott Kasuri oli vahepeal saanud Harku vallavanemaks. Sama aasta lõpus esitatud majanduslike huvide deklaratsiooni järgi oli tal eluasemelaenu järel veel vaid 143 000 krooni. Ehk 9 kuuga on Kasuri eluasemelaenu maksnud tagasi 167 000 krooni. Vallavanema kuupalk on samal ajal 25 000 krooni brutos.

Kahe korteri kogumaksumus on turuhindades umbes 1,7 miljonit krooni. Vallas hakkavad levima jutud, et vallavanem ostis korterid alla turuhinna, samamoodi nagu Tallinna kommunaalameti juht Ain Valdmann ostis Merko tütarfirmalt Pärnusse korteri.

Raha said Kasurid mehe sõnul Tabasalu ning Keila korterite müügist, mis seletab ka ostetud korterite suhteliselt väikesed hüpoteegid. See, et ta just nendesse Merko majadesse korterid ostis, tuli 21 aastat Tabasalus elanud mehe sõnul asjaolust, et tol ajal teised ei ehitanud Harku vallas kortermaju.

Kahtlus lasub ka sellel, kas Merko Ehitus sai Harku vallavalitsuselt 2002. aastal Sarapuu, Pähkli ja Metsa tänava vahelise 1,9hektarilise krundi arendusõiguse ausalt.

Ala kohta korraldati 2002. aastal enampakkumise, alghinnaga 2,5 miljonit krooni. Tingimuste kohaselt pidi ostja ehitama vastavalt kehtivale detailplaneeringule, mis lubab maksimaalselt kolmekorruselisi ridaelamuid. Merko oli konkursil ainus osaleja, pakkudes hinda 2,5 miljonit ning üks tuhat krooni. Kuid ehitusfirma lisas klausli, et on nõus maad ostma vaid tingimusel, kui vald lubab teha kõrgemaid maju.

Kinnistute müügiga samal päeval allkirjastasid vallavanem Sulev Roos ning toonane Merko Ehituse juhatuse liige Ott Kikkas kokkulepe, millega vald maksab ehitajale kanalisatsiooni-, vee- ja soojatrassid kinni. Trasside maksumuseks hinnati 2 miljonit krooni ehk sisuliselt sai Merko tagasi enamiku kinnistute ostmiseks kulunud rahast.

Merko ja Harku vallajuhtide vahel valitsevad soojad suhted juba aastaid, Merko on Harku vallas võitnud mitu hanget.

Suuremate ehitushangete korraldamine on Harku vallas antud vallale kuuluvale OÜ-le Strantum. Osaühing korraldas 2005. aastal Tabasalu Ühisgümnaasiumi juurdeehituse - algklasside maja - riigihanget. Tavaliselt on selliste riigihangete puhul asi lihtne - kes vastab tingimustele ja teeb odavaima pakkumise, ongi võitja. Sel korral aga praagiti odavaima pakkumise teinud Facio Ehitus välja, kuna ettevõte ei olnud nõus hinnale andma sajaprotsendist tagatist. Et ehitaja sellega ei nõustunud, läks töö Merkole, kelle pakkumine oli ligi poolteist miljonit krooni kallim.

Enne Teelahkme (rahvasuus ka Vaeste-Tiskre) elamurajooni ehituse algust sõlmiti Merkoga kokkulepe, et vald toetab teede ja trasside ehitamist kahe miljoni krooniga. Samuti ehitas Merko valla tellimusel ning rahastamisel kaks lasteaeda kokku 39 miljoni eest, üks neist Merko arendatud Teelahkmele.

Autor: Haldusuudised.ee