2. juuli 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

«Seda, et sisuliselt kesklinnas hakatakse rohkem kui kümnel hektaril kujundama terviklahendusega elamupiirkonda, ei ole Tallinnas seni veel tehtud,» kinnitas Veerenni 36 detailplaneeringu eskiisi koostanud firma Entec arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhataja Kaur Lass.

Ta rõhutas, et arendatav ala on omamoodi jätkuks õmblusvabriku Baltika praegustele tööstushoonetele, mis pärast sealt tootmise Lasnamäele kolimist leiavad endale peagi uue rakenduse. Seega kujuneb kesklinna poolt tulles välja ühtne telg, mille ääres paiknevad äri- ja elumajad.

Veerenni 36 kinnistule ehitatavate hoonete esimesele korrusele on ette nähtud väikesed poed, kontorid, kohvikud ja muud ühiskondlikud asutused. Seega ei kujune piirkonnast sugugi üksnes suur magala, vaid elanikele on seal tagatud ka esmane teenindus. Eskiislahendus näeb ette ka 120-kohalise lasteaia ehitamise. Sellest peaks ligi 2000 uusasukale ning tõenäoliselt ka naaberkvartalitele piisama.

Lassi sõnul on arhitektide nägemus selline, et kinnistust peab kujunema roheline, inimsõbralik ja suhteliselt autovaba ala. Seal eluaseme soetavate inimeste autod leiavad koha maa-alustes parklates. Linnaku siseteedele on ette nähtud vaid väike arv parkimiskohti külalistele ja klientidele.

«Meie loogika on selline, et kuna see ala asub kesklinnale väga lähedal, viie minuti jalutuskäigu kaugusel vanalinnast, siis saavad inimesed sinna ka jalgsi minna, mistõttu ei olegi vaja alati autot kasutada,» tõdes Lass.

Arhitekt ütles, et praeguseks on endise vineeri- ja mööblikombinaadi Nõukogude ajast pärit ilmetud vabrikuhooned lammutatud ning plats puhas. Vana-Lõuna tänava äärde jäävad alles Lutheri tehase muinsuskaitselise väärtusega paekivihooned, kuid need ei asu enam Veerenni 36 kinnistul.

Autor: Haldusuudised.ee