Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viljandi Haigla nõuab Merkolt tegemata tööde eest hüvitist
SA Viljandi Haigla esitas käesoleva aasta
mais kohtuhagi AS Merko Tartu vastu, nõudes ehitusettevõttelt sisse
töövõtulepingu mittenõuetekohasest täitmisest tulenenud kahjud.
Viljandi Haigla juhatuse esimehe Ülle Lumi sõnul usaldab sihtasutus Eesti kohtusüsteemi ning peab eetiliseks ja oluliseks lõpetada tekkinud vaidlus kohtus, teatas haigla. Lumi sõnul on sihtasutuse poolt esitatud hagi niivõrd suuremahuline, et selleteemalise arutelu jätkamine ajaleheveergudel oleks kohatu.
"Samuti jätaksime kohtu kompetentsi AS Merko Tartu poolt teadlikult avalikkusele esitatud ebatäpsuste käsitlemise", lisas Lumi.
2005. aastal kuulutas Viljandi Haigla välja avatud pakkumismenetlusega riigihanke psühhiaatriakliiniku 3. ravikorpuse renoveerimiseks. Edukaks pakkujaks osutus AS Merko Tartu, kellega sõlmiti töövõtuleping. Lepingu kohaselt pidi Merko Tartu lõpetama ehitustööd hiljemalt 26. septembril 2005. aastal.
Ehitusettevõte aga ei suutnud kinni pidada lepingus sätestatud tähtajast, samuti ei suutnud ehitaja teostada vajalikke ehitustöid riigihankes pakutud ja lepingus fikseeritud tööde teostamise hinnaga. Viljandi Haigla tööde tellijana ei olnud nõus aktsepteerima Merko Tartule täiendavate summade maksmist tööde eest, mis olid riigihanke objektiks. Seejärel keeldus AS Merko Tartu lepingut täitmast ja ehitustöid jätkamast. Ehitusekspertide hinnangul võis üheks ehitaja käitumise põhjuseks olla ka riigihankel tehtud alapakkumine, mis muutis ehitaja jaoks kahjulikuks ehituse lõpetamise riigihanke tingimustel.
Kuna tegemist oli riikliku olulisusega ehitusega - Viljandi Haiglas osutatakse ainsana Eestis tuberkuloosi sundravi, mille tarvis ravikorpus renoveeriti -, korraldas haigla ehituse võimalikult kiireks lõpetamiseks välja uue riigihanke. Teise riigihanke tulemusena kallinenud ehitustööd on seletatavad ühelt poolt 2005. aasta jooksul toimunud ehitusturu muutuste ning teisalt esimesel hankel esitatud alapakkumisega.
Hinnavahe on haigla poolt esitatud kohtunõude üheks osaks, mis juhul, kui nõue rahuldatakse, katab ehituse kallinemisest tingitud täiendavad kulud.
Teise riigihanke edukas pakkuja oli AS VMT Ehitus, kes täitis sõlmitud töövõtulepingut korrektselt, mille tulemusena võeti renoveeritud korpus kasutusele 2006. aasta 19. mail.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
4
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
5
Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab 6 kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7%-ni.
6
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele