Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pärnu elamumessi ähvardavad juhi patud
Eesti esimese elamumessi toimumine Pärnus sattus
eelmisel nädalal kahtluse alla, kui Pärnu linnapea kolmapäevasel volikogu
istungil hoonestusõiguse seadmise lepingu näidislinnaku kinnistule tagasi
võttis, kirjutas Äripäev.
Reedel otsustas volikogu planeeritud tegevusi siiski jätkata. Lepingu tagasivõtmise põhjuseks oli volikogu opositsiooni kuuluva IRLi fraktsiooni esimehe Mart Alliku avaldus, kes seadis kahtluse alla messi hoonestaja MTÜ Eesti Elamumessid juhi Meelis Niine usaldusväärsuse, viidates internetist leitud artiklitele.
Niinele ja volikogule tuli see üllatusena, sest Alliku algatas abilinnapeana 2006. aastal Pärnu linnavalitsuse ja Eesti Elamumesside koostöölepingu. Alliku möönab, et signaalid Niine ebaõnnestunud äride kohta jõudsid temani tänavu märtsis.
"Need andmed on olnud kogu aeg teada ja internet oli Pärnu linnas olemas ka aasta tagasi," jäi Niinele selgusetuks, miks küsimus tõsteti üles viimasel hetkel. Niine hinnangul on tegu poliitilise kemplemisega. Alliku meelest pole Niine väide asjakohane. "Algatasin küsimuse ja palusin järele mõelda. Linnapea võttis eelnõu tagasi. Kus on poliitiline kemplemine? See on poliitiline konsensus," rääkis Alliku, lisades, et linnast ei ole vastutustundlik anda 200 miljoni krooni eest vara hoonestusõiguseks kasutada MTÜ-le, kellel ei ole vara ning seega ka tagatisi ja mida juhib inimene, kelle eelmised ärid on küsitavad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reedel Pärnu linnavalitsuses toimunud linnaisade ja Eesti Elamumesside esindajate kohtumisel otsustati planeeritud tegevusi esialgu jätkata. Samal ajal uurib linnavalitsus, kas süüdistustel on alust.
Elamumess peaks esialgse kava kohaselt toimuma 2009. aasta juulis, ehitus peaks algama tuleva aasta kevadel.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.