Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välisministeerium kuulutas välja konkursi Riia saatkonnahoone rajamiseks
Välisministeerium kuulutas välja konkursi Eesti Vabariigi Riia suursaatkonna
uue hoone arhitektuurilise lahenduse leidmiseks.
Võistluse korraldamise eesmärgiks on leida parim arhitektuuriline ideelahendus saatkonnahoone rajamiseks. Välisminister Urmas Paeti sõnul peaks hoone arhitektuuriline visiooni olema kaasaegne, kuid samas Riia linna olustikku hästi sulanduv. „Uue hoone arhitektuurilise lahenduse leidmise ja hoone ilme kujundamise kõrval ei tohi unustada tulevase saatkonnahoone olulist rolli Eesti paremal esindamisel Lätis ning riikide vaheliste sõbralike suhete ja tiheda koostöö süvendamisel,” rõhutas välisminister.
Konkursi žüriisse kuuluvad välisministeeriumi, Eesti ja Läti arhitektide liidu, Läti kultuurimälestiste kaitse osakonna ning Riia linnavalitsuse esindajad. Žürii esimees on välisminister Urmas Paet.
Konkursil antakse välja kolm preemiat: esimene preemia 300000, teine preemia 225000 ning kolmas preemia 150000 krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saatkonnahoone krunt asub Riia kesklinnas kõrgelt hinnatud Ziemelu rajoonis ning selle lähedal paiknevad ka Leedu, Poola, Ukraina, Venemaa, Tsehhi, Iisraeli, Šveitsi, Austria, Soome, Rootsi ja Inglismaa saatkonnad.
Võistlustööde esitamine lõpeb 16. novembril kell 17.00
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.