Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poed on hädas varaste karistamatuse tundega
Tänavu jõustunud seadusemuudatus, mis
muutis korduvad alla tuhande krooni suurused poevargused väärtegudeks, on
tekitanud varastes karistamatuse tunde ja tunduvalt suurendanud turvafirmade
tööpõldu.
Tänavu märtsikuus jõustus justiitsministeeriumi koostatud seadusemuudatus, mille järgi on korduvad, alla tuhande krooni väärtuses tehtud pisivargused väärteod, mille puhul tavaline karistus on kuni 18 000kroonine rahatrahv või halvemal juhul kuni 30päevane arest, kirjutas Postimees.
Seni pidid selle summa eest kaupu varastanud teistkordsel vahelejäämisel arvestama juba kriminaalmenetlusega. Eelnõu seletuskirjas väitis justiitsministeerium, et selline muudatus on vajalik seoses prokuratuuri töömahu kasvuga.
Turvafirma AS Falck Eesti teenindusdirektori Margus Kolumbuse sõnul suurenes poevarguste arv hüppeliselt pärast seadusemuudatust. Falcki avalike suhete juhi Andres Lemberi sõnul on seadusemuudatus mitmekordistanud poevaraste hulka, sest nende seas levib karistamatuse tunne.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.