Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võlanõustaja: võlgadesse satuvad kõige kergemini lastekodulapsed
Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustaja
Terje Lääts leiab, et inimesed ei tohiks kõrgeprotsendilisi tarbimislaene nii
kergekäeliselt võtta ja SMS-laenudest tuleks sootuks hoiduda. Kõige kergemini
satuvad võlgadesse lastekodulapsed, leiab ta.
Varem elamumajanduses juristina töötanud Terje Lääts otsustas ümber õppida võlanõustajaks, kui Eestis hakati selle ametiesindajaid koolitama, kirjutas Maaleht. Ta lõpetas kursuse 2005. aastal. Nüüd on ta aasta töötanud Tuulemaa sotsiaalmajas koos kolleeg Katri Heinjärvega.
Üks põhilisi põhjuseid, miks inimesed sotsiaalmajja satuvad, on üürivõlg. Läätse sõnul käib näiteks Tallinnas neli inimest mööda kortereid, mille üürnikud on riigile oma elamise võlgu.
Läätse sõnul satuvad võlgadesse kõige kergemini lastekodulapsed: "Nemad ei oska oma väljaminekuid kuidagi planeerida ja pahatihti on üür see kõige viimane, millele mõeldakse."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võlanõustaja aitab hädasolijal igapäevast eelarvet koostada. "Paneme tema sissetulekud ja kohustused ritta ning vaatame, kuidas paremini välja tulla. Saksamaal annab riik sellistele inimestele teatud juhtudel protsendita laenu, meil on asi esialgu jutu tasemel," rääkis Lääts.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.