10. august 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selle raha eest saaks Eestisse rajada neli uut kunstimuuseumi, kirjutas Äripäev.

Äripäev palus teemat kommenteerida Merko Ehituse juhatuse esimehel Tõnu Toomikul, kes sõnas, et tema ei ole selleks kõige õigem inimene.

Merkole saadetud kuuele küsimusele tuli vastus tütarfirma SIA Merks juhilt Ivars Geidansilt.

"Kuna rahvusraamatukogu on ülimalt oluline projekt Lätile, ei soovi me kommenteerida pakkumise tingimusi ega nõudmisi enne, kui see on edukalt lõpetatud."

Loobumiskiri oli konkurentidele üllatuseks

Hanke tellija riigiagentuur Jaunie Tris Brali (Uus Kolm Venda) teatas alles juunis, et hankele esitasid taotluse üheskoos kolm suurt konsortsiumi: esiteks Skonto Buve koos RBS Skals ja Re Re'ga, teiseks PBLC ühes Moduls Riga ja PB Fasadesiga ning kolmandaks Merko Ehitus ja Merks.

Ootamatult saatis aga kaks kuud hiljem, sel esmaspäeval Merko Läti tütarfirma Merksi ehitusosakonna direktor Janis Šperbergs kirja, milles teatas, et kontsern loobub viimase aja Läti ühel suuremal hankel osalemast, ja nimetas põhjustena liiga suuri riske.

Konkurentidelt selgitusi saada ei õnnestunud. Skonto Buve ja Re Re vabandasid end puhkuste ja komandeeringutega, lisades, et kommentaare konkurentide tegevuse kohta jagada ei soovita.

RBS Skalsi äridirektor Edgars Štrauss oli uudisest üllatunud.

"Ma kuulen sellest esmakordselt ega oska kommenteerida," tõdes ta. Štraussi kinnitusel töötavad nad praegu väga tõsiselt projekti kallal, mille esitamistähtaeg on 14. september.

Ehitushinna liigset optimistlikkust - arvestades Läti kõrget inflatsiooni ja pikka ehitusaega - ta kommenteerida ei soovinud, öeldes, et nende arvutused alles käivad.

SIA Moduls - Riga tehnilisel direktoril Raitis Teivansil polnud aimugi, miks Merks võis konkursist loobuda. Ka nemad alles teevad võimaliku hinna arvutusi.

Korraldaja enne konkursi lõppu ei kommenteeri

Selgitustest keeldus ka korraldaja. "Kahjuks ei saa riigiagentuur Uus Kolm Venda anda mitte mingisuguseid kommentaare," ütles selle pressiesindaja Elina Bivina.

Nimelt on Merko Ehituse ametlik kiri läinud hangete komitee asedirektorile Indrikis Builisele, kes töötab tegelikult samas asutuses.

"Komitee töö on iseseisev ja kuni see pole lõppenud, ei saa komitee seda avalikustada ja kommenteerida informatsiooni, mis puudutab hangete protseduuri, sealhulgas ka mitte osalejate hinnangut," selgitas Bivina.

Ka jäähalli konkursiga oli algul segadus

Siiski ei pruugi kõik veel läbi olla. Merko Ehituse Läti tütarfirma Merks võitis 2004. aastal ka Riia jäähalli peatöövõtja konkursi.

Ometigi keeldus Merko vahetult pärast hanke võitmist lepingut allkirjastamast. "Meil ei olnud kindlust, et ehituse maksumuseks hinnatud 26 miljonit eurot (406,6 miljonit krooni) on realistlik hind ehituse lõpetamiseks," ütles toona Merksi finantsdirektor Oskars Ozolins.

Jäähokihall ehitati siiski valmis ja läks Merksile maksma 30 miljonit eurot (470 mln krooni).

2006. aasta lõpus alustas Merks 8miljardilise projekti ehitust. Järgmise 8-10 aasta jooksul plaanitakse ehitada Riia Skanstese tänava piirkonda kokku 2200 korterit ja 280 000 ruutmeetrit büroopinda.

Merks on ehitanud ka Läti Hansabanka peahoone.

Autor: Haldusuudised.ee