Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haisva naabrimehe vastu aitab ainult kohtusse pöördumine
Endise Uus-Maleva ühiselamu elanikud on
hädas oma asotsiaalsete majanaabritega.
“Terve maja haiseb, aga asi seisab praegu paigal, kuna tervisekaitseinspektsioonist öeldi meile, et eraomandi puhul ei ole neil õigust sekkuda,” kurtis Uus-Maleva 7 elanik Irina Holland Eesti Päevalehele ja lisas, et haisuprobleemi lahendamiseks soovitati palgata pädev jurist.
Samas on naine mures, et inspektsiooni ametnikud ei tule isegi kohale olukorda uurima ja keegi ei hinda majas elava nelja-viie asotsiaali tervislikku seisundit.
Tervisekaitseinspektsiooni õigusnõunik Tõnu Kaur möönab, et analoogseid kaebusi saavad nad ikka aeg-ajalt, aga ameti pädevuses ei ole selle vastu midagi ette võtta: "Kui keegi arvab, et kui kuskil tuleb halba lõhna, saavad meie ametnikud kohale minna, ukse lahti lüüa ja öelda: te haisete, minge nüüd minema, siis nii need asjad ei käi."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Õigusnõuniku sõnul saab iga uurimist teha ainult kindla seaduse alusel ja sellega kehtestatud korras, näiteks kui trepikoda reostatakse prügiga, siis saab pöörduda munitsipaalpolitsei poole ja tuberkuloosikahtluse puhul tervishoiuametisse.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.