Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pärnu haiglal lõppes kurnav rendileping
Eile maavalitsuse saalis allkirjastatud kolmepoolne
leping lõpetas Pärnu haiglale kurnava rendilepingu, mille kohaselt tuli alates
15. novembrist 2004 kuni eilseni maksta riigile ligikaudu 10 miljonit krooni
aastas selle eest, et patsiente raviti uues hoones.
Lepingule kirjutasid alla riigi esindajana maavanem Toomas Kivimägi, Pärnu linnavalitsuse poolt Mart Viisitamm ja haigla poolt SA Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule, kirjutab Pärnu Postimees.
"Nüüd võib öelda, et riik on Pärnu haigla ehituse kinni maksnud," ütles maavanem.
"Mitte ükski teine Eesti raviasutus ei töötanud renditingimustes," tuletas meelde SA Pärnu Haigla juhatuse esimees .
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pärnu haigla rendikohustus tekkis, kui Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kapitali 2003. aastal suurendati 360 miljoni krooni võrra, millest 263 miljonit määrati Pärnu uue haiglahoone lõpuni ehitamiseks tingimusel, et haiglahoone kuulub riigile, mitte Pärnu Haigla Sihtasutusele.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.