Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kristjan Lepik: olen valmis oma isikliku korteri ära müüma
Investeerimisportaali tarkinvestor.ee
asutaja ning analüütik Kristjan Lepik nimetab kinnisvara omamist riskiks ning
oleks valmis oma isikliku korteri ära müüma ja rentnikuna edasi elama, kui keegi
sellist teenust pakuks.
Lepiku sõnul võib praegu märgata, et kinnisvaramullist lastakse globaalselt õhku välja ja Eesti on lihtsalt üks paljudest riikidest, kus kiirele kasvule järgneb korrektsioon. 20% korrektsioon on veel normaalne, kuid oluline on see, mis saab edasi - kas langus saadakse pidama või mitte, rääkis Lepik Äripäeva Kinnisvarateatmikus.
"Viimaste aastate buum on tinginud, et arendatakse väga kiiresti ja projektid on tihti rohkete puudustega. Igaüks, kes viimastel aastatel korteri või maja ostnud, pole ilmselt pääsenud arendajaga kvaliteedi üle vaidlemisest. Ja kui tulema peaks tõesti kinnisvarakrahh, siis kukub tuntavalt ka see "kvaliteetkinnisvara". Praegu on turul lihtsalt pettekujutelm, puudutada vaid "maju lagedal põllul". Kui turg peaks halvenema, võib neil viimastel igasugune likviidsus ära kaduda. Kvaliteetkinnisvara üks eelis võib olla see, et seal ilmselt säilib likviidsus mõnevõrra paremini," rääkis Lepik.
Küsimusele kas ta oleks valmis oma isikliku korteri maha müüma ja seejärel pikemaks ajaks üürile võtma, kui oleks usaldusväärne üürileandja ning üür fikseeritakse kolmeks aastaks vastas Lepik: "Absoluutselt!"
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ma oleks väga rahul, kui keegi mulle sellist teenust pakuks. Ma ei tahaks võtta tänasel turul kinnisvarariski - minu arvates ei kaalu võimalik tulu seda riski üles," lisas ta.
Lepiku sõnul on riskigrupp just need, kes on oma vara viimastel aastatel ostnud. Ja probleeme võib tekkida nendelgi, kes on kasutanud oma kodu väärtuse kasvu selleks, et kinnisvara tagatisel täiendavalt olulises mahus laenu võtta.
"Kes ostsid kinnisvara 2005. aastal ja kavatsevad seda veel vähemalt kümme aastat hoida, nende jaoks polegi kinnisvaraturu vahepealsel üles või alla kõikumisel erilist tähtsust," nentis ta.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.