Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Edgar Savisaar annab kesklinna korteri 3990 krooniga
Tallinna Linnavolikogus esindatud
Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
fraktsioonid on nördinud Edgar Savisaare linnavalitsuse otsuse üle alustada taas
kesklinna korterite odavmüüki.
Linnavalitsus otsustas oma kolmapäevasel istungil suunata volikogusse eelnõu, mille kohaselt müüakse väidetavatele sundüürnikele kaheksa eluruumi hinnaga, mille eest saab paremal juhul külmkapi.
Edgar Savisaare asumisel linnapea ametisse, mis ajaliselt langes kokku Elmar Sepa ajutise taandumisega poliitikast, külmutati kõik korteritehingud. Nüüd, mil Sepp on taas linnavõimu juures, ei ole korterite odavmüügi jätkumine üllatav, leiavad opositsiooniparteid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänases otsuses märgitud „kalleim” korter asukohaga Tare tn 5 ja üldpinnaga 33,7 m2 müüakse Keskerakonna liikmele Peeter Kripsaarele hinnaga 10 110 krooni. Ülejäänud korterite hinnad jäävad 3990 krooni ja 7170 krooni vahele.
Tallinna opositsioon leiab, et sundüürnike liigitamine "väljavalituteks" ning ülejäänuteks, kellele kortereid ei kingita, on ebaõiglane ja korruptsiooniohtlik. Loodetavasti on linn kontrollinud nüüd müüki suunatud korterite uute omanike varanduslikku tausta välistamaks varasemaid juhtumeid, kus külmkapihinnaga kortereid on suunatud inimestele, kes sundüürnikud vaid fiktiivselt. Samuti oleks mõistlik seada kõnealuste korterite puhul kinnistusraamatusse nendega spekuleerimist takistav keelumärge, milliseid korduvaid ettepanekuid on aga keskerakondlik linnavõim torpedeerinud, luues nii soodsa pinnase linnavara kantimiseks.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.