Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti teede hooldus läheb erakätesse
Eile kiitis valitsuskabinet heaks majandus-
ja kommunikatsiooniministeeriumi kava teehoiu organisatsiooni
ümberkorraldamiseks aastatel 2007-2009. Vastavalt sellele kavale läheb ka
viimases viies maakonnas teede hooldamine lähitulevikus erakätesse.
MKMi kava näeb ette 2008. aasta jooksul anda Tartu, Pärnu, Saarte, Võru ja Lääne-Viru maakonnas teehooldetööde teostamine üle teedevalitsuste varade baasil moodustatavaile riigi äriühingutele, mille aktsiad tulevikus võõrandatakse.Aastatel 2000-2004 korraldati teehoiu organisatsiooni reformimise esimese etapina riigimaanteede eraettevõtjate hoolde andmine riigihangete kaudu 10 maakonnas, kuid viies maakonnas (Tartu, Lääne-Viru, Saarte, Pärnu ja Võru) jätkasid Maanteeameti hallatavad asutused - teedevalitsused hooldetööde tegemist oma jõududega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viimase seitsme aasta jooksul pole nendes maakondades, kus hoolet teostavad eraettevõtjad, tööd kallinenud ega ka teede seisukord halvenenud. Samas on tekkinud selged piirid töövõtja ja tellija vahel ning puudujääke teehooldel saab lepingu alusel trahvidega karistada. Neid kogemusi arvestades tuli MKM järeldusele, et ka ülejäänud viies maakonnas on vaja teehoole anda ettevõtjate teostada ning korraldada teedevalitsused ümber riiklikuks järelevalve asutuseks, kes kavandab ja tellib töid.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.