Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlasi Iraaki ehitama ei lähe
Kui Ühendriikide suurkorporatsioonid on
Iraagi sõja algusest saati sealsete ülesehitustöödega teeninud miljardeid, siis
ükski Eesti ettevõte pole "suurte poiste" sekka mängima pääsenud.
Pärast Iraagi sõja algust 2003. aastal kinnitasid USA ametivõimud, et riigi ülesehitustööde tellimuste andmisel eelistatakse just nende riikide ettevõtteid, kes neid oma sõduritega toetavad. Kuigi nende sekka kuulub ka Eesti, pole siitmaalt ükski firma Iraaki läinud, kirjutas Äripäev.
Saksa ajakirja Spiegel andmeil on Ühendriikide suurkorporatsioonid need, kes on sõjaväe toetamise ning ehitustöödega miljardeid kokku ajanud.
Näiteks Halliburtons KBR on nelja aasta jooksul teeninud kokku 192,6 miljardit krooni, juhtides sellega suurimate kasusaajate edetabelit. Oma teenistuse saab firma sõduritele elukohti ja tugipunkte ehitades, naftaväljasid parandades ning logistika- ja infrastruktuuriprojektidega. Kogu töö teeb ära 14 000-liikmeline meeskond.
2004. aasta teisel poolel korraldas tollase osaühingu Aumandia juht Revo Raudjärv väikest ekskursioonilaadset retke Dubaisse, kus pidavat toimuma mess eri maade ettevõtjatele, et leida kontakte ning võimalusi, kuidas Iraagis äri ajada. Eestist oli minemas kümme ettevõtet.
"See lõppes väga konkreetselt: kohalik šeik suri ära ja mess lükati edasi," põhjendab Raudjärv, miks üritusest asja ei saanud. Ta räägib, et kuigi määrati uus messi aeg, leiti selle toimumise ajaks juba uued väljakutsed ja nii minemata jäigi. "Iraak on ju tegelikult lähimate aastate suurim ehitusobjekt. Sinna oleks vaja kõike, aga kas meil on mõnda tootjat, kes suudaks selliseid mahtusid pakkuda," arutleb Raudjärv.
Raudjärv lisab veel ühe põhjuse, miks Iraagis Eesti ettevõtjaid pole, sealse kultuuri, mis võib põhjamaalasele arusaamatu olla. "Päris igaühte sinna ei lasta ka," arvab ta ning lisab, et enne peaks mõne kohaliku araablasega sõbraliku kontakti saavutama.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele