Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlased investeerivad üle veerand miljardi Aserbaidžaani kinnisvarasse
24 Eesti erainvestorit on võtnud ette
kolm kuni viis aastat kestva investeerimisprojekti 30 kilomeetri kaugusel Bakuu
kesklinnast, mille käigus investeeritakse üle veerand miljardi krooni.
GILD Bankers korraldas Seaside Residence Baku OÜ väärtpaberite emissiooni, millega kaasati investoritelt 16,5 miljonit eurot (258 miljonit krooni) kinnisvaraprojekti finantseerimiseks Aserbaidžaanis, Šuvalan-Mardakani piirkonnas.
GILD Bankersi partner ja ettevõtete rahanduse juht Lauri Isotamm ütles, et investorid on pööranud pilgu laiema Ida-Euroopa ülikiirelt arenevatele majandustele. “Aserbaidžaani üle 30% majanduskasv ning sealse kinnisvaraturu positiivsed väljavaated annavad põhjust loota head investeeringute tootlust,” ütles Isotamm.
GILD Bankersi partner Šarunas Skyrius selgitas projekti eesmärke: „Arendamiseks soetatakse 147 hektarit maatulundusmaad Bakuust 30 kilomeetri kaugusel Kaspia mere ääres. Maa-alale luuakse detailplaneering ning vajalik infrastruktuur, mis tõstab maade väärtust. Kolme kuni viie aasta pärast on plaanis investeering realiseerida. Projekt tekitas Balti investorites ja privaatpanganduse klientides suurt huvi, kokku tegi rahapaigutuse 24 investorit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
GILD Bankers on finantseerinud ka teisi kinnisvaraarendusprojekte Ida-Euroopas. Bulgaarias lõpule jõudnud investeeringud kahekordistusid paari aastaga.
GILD Bankers on Balti juhtiv sõltumatu investeerimispank, millel on kontorid Tallinnas, Riias, Vilniuses, Kiievis ja Sofias. GILD Bankersi grupp annab tööd ligi 70 inimesele.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.