Spetsialistid: Eesti kinnisvaraturg on udus

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul on tekkinud kaks leeri: ühed arvavad, et põhi on käes ja kohe tuleb tõus, teised alles ootavad põhja jõudmist. „Hea on vaadata USA kinnisvaraturu 30 aasta analüüsi ja tsükleid. Eesti kinnisvaraturg on turuna tegutsenud vaid 10 aastat ja sarnases olukorras, kus pilt on udune oleme alles teist korda,“ leidis ta.

SEB jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt arvas, et Eesti kinnisvaraturg on sellises seisus tänu odavale rahale. „2005. aastal osteti ka selliseid kortereid, mida vaja ei läinud, ei vaadatud kas satud tööle sõites ummikusse, kas on lapsi kooli kuhugi panna jne, tekkis eufooria, millele järgnes üleinvesteerimine. 2007. aastal toimus maailmas ja Eesti majanduses muutused, milletõttu majandus jahtus. Turul on laenuvõimeline elanik olemas, eestlastel on uusi eluasemeid vaja, sest alla 5% eluasemetest on uued, elame vanades ja väikestel elupindadel. Ostjad pessimistlikud, arendajatel on vaja lihtsalt oodata. Väiksematel arendajatel on raskem, suurematel kerge,“ selgitas Unt

Ühest küljest on tegemist psühholoogilise illusiooniga, sest inimesed ei süvene numbritesse: 50% hinnatõusu ei ole 50% langust vaid 33% langust. „Tegeleme selle selgitamisega iga päev, sest absoluutnumbritesse ei süüvita,“ lisas Sooman.

Lepiku sõnul valitsevad kinnisvaraturul lihtsad nõudluse-pakkumise seadused. „Pakkumine on tulnud tohutule nõudluse järele, aasta pärast on lihtsam ennustada, milline on tasakaaluhind. Kinnisvaratrendid on pikaajalised, tundub, et pakkumine on ülekaalus, turu tasakaaluhind on tänasest madalamal,“ selgitas ta. „Ka tuleb arvestada, et tegu on globaalse kinnisvarabuumiga, raske on leida piirkonda, kus kinnisvarahinnad ei ole ajaloolisest keskmisest kiiremini kasvanud,“ lisas ta.

Tõnis Rüütli sõnul on täna Eestis elamispinda elaniku kohta umbes kaks korda vähem, kui on seda Põhjamaades. “Hinnalanguse ootuses on stagnatsioon, ostujõuline nõudlus ei ole kohugi kadunud. Pakun välja, et kevadiste sulavetega läheb asi parimaks,“ ennustas ta.

Unt on veendunud, et kinnisvarahinnad ei ole põhja puudutatud: „Kinnisvaraturg ei kogu ennast nii kiiresti. Kinnisvaraturul peab olema vähemalt poole aasta pikkune stabiilsuse periood, mil hinnad on tänasest küll madalamad, siis tulevad osjad tagasi,“ lisas ta.

Sooman sõnul tuleb eristada reaalset tehingute hinda ja müügipakkumiste hinda. „Müügis on kinnisvara, millel on hinnasilt, mida kunagi loodetud saada ei ole, need tulevad kolinal alla, reaalne tehingute hind ei ole muutunud. Kinnisvaraarendajate ahnus ja diktaat saab läbi,“ sõnas ta. „Igal aastal on ettevõtteid, kes kauplevad kahjumiga, miks peaks kinnisvaraettevõtted erilised olema, et neile on kümneteks aastataks kasum garanteeritud. Ei ole eriline, kui midagi alla omahinna või ehitushinna realiseeritakse,“ arvas ta.

Soomani arvates on turul on käputäis arendajaid, kelle huvides on turg liikuma panna, et arenduste all olev raha kätte saada ja nad külvavad paanikat. „Teine paanikaosakond on ajakirjandus, kes tahab verd saada. 1998. aastal kirjutasin Äripäevas oma esimese artikli pealkirjaga: „Tume pilv kinnisvara kohal“, ja alati otsitakse tumedamat poolt,“ arvas varem ajakirjanikuna töötanud mees.

Autor: Haldusuudised.ee