Arhitektid tahavad Patarei vanglasse kloostrit

Täna rääkisid Patarei ja Lennusadama ala arhitektuurikonkursi tulemuste tutvustamisel kultuuriministeeriumis rääkisid võidutöö autorid, et näeksid Patarei vanglas tulevikus kloostrit.

Piirkonna mahulise planeerimise rahvusvahelise ideekonkursi võitsid arhitektid Sverre Laanjärv ja Ivar Lubjak tööga „Kolm õuna“.

„Patarei vangla on nii suur hoone ja sellele on läbivat funktsiooni raske leida. Meie hinnangul võiks seal olla klooster,“ rääkis üks autoritest, Ivar Lubjak, kelle sõnul on klooster Euroopas kultuuri kandja ja sobiks hästi Tallinna, kus kultuuri väheks kipub jääma.

Lubjaki hinnangul võiks tegemist olla justkui kultuurikeskusega, kus oleksid käsitöökojad ja muud põnevat. Senise vangla sisemuses oleks kaks väljakut, millest ühes, kolmnurkses kloostri õues võiks nädalavahetuseti pidada kloostri turgu.

Töö teise autori, Sverre Laanjärve sõnul oli alale lahenduse leidmine keeruline, kuna selle maht on väga suur. Üheks keeruliseks ülesandeks oli merepromenaadi disainimine. „Mõte oli see, et promenaad ei ole mitte vaid lambikeste ja puudega ääristatud riba piki mereranda, vaid erineva iseloomuga linnaruumide jätk. Promenaad peaks piki ranna äärt kulgema, hargnedes vahepeal läbi erinevate ruumide. Näiteks jaguneb see vahepeal mitmeks osaks, nii on ka ruum Patarei vangla juures promenaadi osa,“ selgitas Laanjärv.

Patarei ja Lennusadama ala mahulise planeerimise ideekonkursi põhikomisjoni esimees Andrus Väärtnõu ütles konkursi tulemuste väljakuulutamisel, et tegu on äärmiselt suure projektiga, mistõttu on seda üheselt lahendada väga raske.

„Elu läheb omamoodi – kõik asjad jooksevad paika, aga sellest kavandist võiks lähtuda,“ ütles Väärtnõu.

Tema sõnul kloostri loomise plaan küll huvitav, kuid selle realiseerumisse ta ei usu. Väärtnõu sõnul on 17 000 m2 Patarei vanglale raske üht funktsiooni leida, mistõttu võib sinna tekkida nii kohvikuid-restorane kui ka hotell.

Konkursi tulemustega Väärtnõu päris rahul ei olnud: „Konkurss ei vastanud päris ootustele, oleksin oodanud paremaid töid. Samas halvaks tulemust ka nimetada ei saa. Võidutöö oli piisav, et sellest edasi minna.“

Pärast konkursitulemuste kinnitamist sõlmitakse töö autoritega leping, misjärel võib asuda detailplaneeringut koostama. Kokku võib protsess võtta veidi üle pooleteise aasta.

Ideekonkursile laekus tähtajaks 15 lahendust, millest erikomisjon kvalifitseeris 14. Konkursi tingimustele vastanud tööde hulgast valis žürii välja 10 parimat tööd ning kinnitas nende paremusjärjestuse.

Rahvusvahelise ideekonkursi korraldamise eesmärgiks oli saada alale parim planeeringuline ja mahuline lahendus, mis käsitleb avalikku ruumi, funktsioone ja hoonestuse lahendust. Ideekonkursi tulemusena leitakse ideekavand, mis on edaspidiseks aluseks maa-ala ja hoonete planeerimisel. Võistlusala asub Tallinna ranna-alal, Patarei kaitsekasarmu ja Vesilennuki angaaride territooriumil ja ümbruses. Ideekonkursiga planeeritav võimalik uushoonestusala on 4,0 ha, võistlusala kokku ca 14 ha ning funktsionaalselt seotud uurimisala ca 50 ha.

Patarei ja Lennusadama ala mahulise planeerimise ideekonkursi põhikomisjoni kuuluvad komisjoni esimees Andrus Väärtnõu, komisjoni liikmed Ülar Mark, Margus Sarapuu, Laila Põdra, Arvo Rikkinen, Andres Alver, Andres Levald, Jüri Soolep ja Panu Lehtovuori. Ekspertgruppi kuuluvad Boris Dubovik, Urmas Dresen ja Aivar Lenk.

Autor: Haldusuudised.ee