Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Q Vara kasum haihtus
Q Vara üheksa kuu konsolideeritud netokasum
oli 1,94 miljonit krooni. Mullu samal ajal oli firma kasum 93,6 miljonit krooni.
Q Vara emaettevõtte omanike osa 9 kuu kasumist oli 4,9 miljoni krooni, mis on 95% väiksem kui eelmise aasta sama perioodi omanike osa kasumist.
2006. aasta 9 kuu emaettevõtte osanike osa kasumist oli 94,19 miljonit krooni.
Q Vara põhjendab kasumi kokkukuivamist kõrgete finantskuludega. Ettevõte loodab seoses GILD Arbitrage'ilt võetud laenude tagasi maksmisega vähendada oluliselt finantskulusid tulevastel perioodidel.
Ettevõtte üheksa kuu konsolideeritud äritulud kahanesid eelmise aasta 144,8 miljonit kroonilt 105, 9 miljonit kroonile.
Kinnisvaraarenduse realiseeritud müügikäive on sama perioodi kohta 94,2 miljonit krooni, mis on 138,0% võrra suurem kui 2006. aasta 9 kuu käive.
Müügikäibesse olid suurimateks panustajateks Pinki projekt ning Kirsiaia projekt. Kuna Terminal 11 krunte on müüdud seni võlaõiguslike tehingute alusel, siis nende müük jõuab käibesse tulevastel perioodidel peale asjaõigusliku müügilepingu sõlmimist.
Q Vara jaoks on olnud kõige problemaatilisemaks projektiks Lätis arendatav Silukalni elamurajoon. Kolmandas kvartalis anti üle viis esimest paarismaja koos täielikult valmis haljastuse ja juurdepääsuteedega. Kohe peale valmimist jätkas Q Buve kuue järgmise maja ehitust, mis valmivad projektiplaani kohaselt 2008. aasta alguses. Ehitatavad kuus maja on omale juba ostjad leidnud.
Esimeste majade brutokasum on aga nullilähedane, kuna nende müügihind aastatel 2005 ja 2006 oli väga madal võrreldes lõplikult kujunenud ehitushinnaga. Kokku on madala brutokasumlikkusega 30 paariselamu boksi, mis müüdi ära esimeses etapis. Ülejäänud elamute müüki alustati alles 2007. aastal ning nende pealt teenib Q Vara grupp kasumit, mis esimese otsa nõrka tulemust mõnevõrra parandab.
Ettevõte tõi positiivne arenguna välja selle, et kehtestati Q Vara Grupi esimene Leedu projekti detailplaneeringu. Vastavalt detailplaneeringule on Q Varal õigus oma kinnistule rajada 2 300 ruutmeetri suuruse netopinnaga korterelamu.
Et hoida kulusid kokku kolis Q Vara ümber samasse kontorisse Q Ehitusega. Kolimise tulemusena vähendas Grupp rendikulusid aga saavutas kokkuhoiu ka dubleerivate ametikohtade kaotamisest. Sarnase muutuse ellu viimist on Q Vara juhatus alustanud ka Läti tütarettevõttes.
Lisaks Q Vara Grupi arendusettevõtetes läbi viidud kulude vähendamisele vähendati ka Q Ehituse ning Q Buve püsikulusid peamiselt läbi töötajate arvu vähendamise.
Hetkel kuum
Kolmandas kvartalis viidi lõpule ka kevadel alustatud Q Vara ümberkujundamine aktsiaseltsiks ning alates 4. septembrist 2007 on ettevõtte ametlik ärinimi AS Q Vara.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Enimloetud
1
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
3
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele