12. november 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aulepa tuulepark saab asuma Noarootis lähistel, rannast veidi eemal oleval heinamaal. Ehitusluba on pargil juba käes ja ehitama hakkab seda Soome tootja WinWind OY tuulikud. Ehitustegevus Aulepas algab jaanuaris 2008.

Tuulepargi võimsus on 39 MW, mis on valmides Baltimaade riikides. Tuulepargi aastaseks toodanguks saab Eesti Energia sõnul 100 GWh, millega plaanitakse katta 1,3% elektri lõpptarbimisest. Sellises mahus tuuleenergia tootmisega püütakse ära hoida 120 tuhat tonni CO2 õhku paiskamine.

„Eesti Energia sõnul on tuulepark praegu juba realiseerimise faasis ehk tegemist ei ole ainult plaaniga,“ rääkis Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte direktor Ando Leppiman. „Samuti on läbitud keskkonnahinnangud, mis kinnitavad, et Aulepa tuulepark ei saa häirima Matsalu rahvuspargis pesitsevaid linnuliike,“ kinnitas Eesti Energia.

Projekt osteti juba valmis arendusena, mis oli ka üheks põhjuseks, miks tuulepargi asukohaks valiti just Aulepa.

Eesti Energia toodab üle 90% elektrienergiast põlevkivist, umbes 4-5 % maagaasist, ülejäänud väga marginaalne osa tootmisest on hüdroenergia ning mõned üksikud tuulikud.

„Me võtsime vastu uue strateegia ja meie eesmärk on jõuda jõuliste tegijate hulka taastuvenergia tootmise turul,“ rääkis Eesti Energia koostootmise ja taastuvenergia valdkonnajuht Toomas Niinemäe ettevõtte tulevikuplaanidest.

"Eesti Energia soovib anda ka oma panuse CO2 vähendamisse,“ rääkis Niinemäe tuuleenergia kasutuselevõtu üllast eesmärgist.

"Kui vaadata, mis on toimunud CO2 kauplemisturul praegu, siis näeme, et hind on peaaegu olematu. Tulevikus ehk peale 1.01.2008 on CO2 maksumus 20 eurot tonni eest. Euroopa Liit on vähendanud CO2 tootmise kvoote Eestis ja kui neid kvoote hakata juurde ostma, siis sellega läheks ka elektrienergia kallimaks," põhjendas Niinemäe hetkeolukorda rohkelt CO2 tekitava põlevkiviga tootmisel.

„Kõige enam näeme tuuleenergia tootmise tõstmist, kuna meie hüdroenergia tootmist ei anna loodusest tingitud olukorra tõttu võrrelda isegi naabermaa Lätiga," rääkis Niinemäe.

„Me kaardistame Balti riikides praegu tuuleparkide loomise võimalusi,“ ütles Leppimann ning lisas, võimalus on, et liigutakse tuuleparkide rajamisega kaugemale Balti riikidest.

Tegelikult saab Baltimaade suurimaks tuulepargiks Narva 50 MW-ne tuulepark Balti Elektrijaama suletud tuhaväljale, selleni läheb aga aega ja seniks saab Baltikumis suurim olema just Aulepa. Lisaks Aulepale on plaanis avada tuulepark Peipsi järvel. Lähikuudel alustab tööd Ruhnu tuulepark ja teine Eesti Energia tuulik Virtsu tuulepargis.

Tuuleenergia on Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni definitsiooni järgi tuule kineetiline energia, mis tuleneb õhumasside liikumisest ja see omakorda õhutemperatuuride erinevustest.

Teised Eesti Energia tähtsamad töös olevad projektid on jäätmepõletusel töötava soojus ja elektri koostootmisploki ehitamine Iru elektrijaama ning biokütusel töötava soojuselektrijaama rajamine Ahtmes. Tulevikus plaan investeerida ka tuumaenergiasse.

Autor: Haldusuudised.ee