Eesti Ehitus: lihtsalt ajudega ei saa asfalti panna

Eesti Ehituses on töötajate suhe 60% 40% ehk ehitus on liikunud üha rohkem insenerikesksemaks, sellepärast ongi enamus haritud, kogemustega insenerid ja väiksema osa moodustab lihttööjõud.

„Lihtsalt ajudega ei ole võimalik asfalti panna,“ ütles Eesti Ehituse juhatuse esimees Janno Vink väga värvikalt lihttööjõu vajalikkuse kohta.

Kuigi Eesti Ehituses väärtustataks haritud töötajaid ja hinnatakse kõrgelt inseneritarkust tuleb tõdeda, et ehituse on läinud tunduvalt enam kontorilaua taha kui kunagi varem. Siiski jääb palju töid, milles on vaja kasutada lihttööjõu abi.

Tööjõu väärtustamist näitab ka asjaolu, et Vinki sõnul ligi 80% Eesti Ehituse koosseisus alustanud töötajatest on täna ka veel olemas. „Loomulikult on juurde tulnud noori insenere,“ rääkis Vink ettevõtte laienemise loomulikest tagajärgedest ning lisas, et rohkem eelistatakse noorte inseneride nn välja koolitamist ettevõtte sees, sest: „olgem ausad, mida see ülikoolist tulnu nüüd teab“. Seepärast ei lasta Vinki sõnul ühtegi noort inseneri näiteks silda ehitama. Alustama peab ikka väiksema vastutusega projektidest.

Teisalt on kindel suhtumine, et eksimine ei ole kuritegu, kui seda tunnistada ja oma viga parandada. Spetsiaalselt selliste juhtumiste tulemusena on välja kujunenud aasta käkikeeraja auhind, mis antakse just sellele töötajale, kes aasta jooksul märkimisväärsema vale lükke tegi ning selle oma jõuga ka ära parandas.

Autor: Haldusuudised.ee