Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: Euroopa vaevleb kaubanduspindade puuduses
Nõudlus kaubanduspindade järele Tallinna
suurtes ostukeskustes ületab endiselt pakkumist, sama tendents on märgatav
enamustes Euroopa suurlinnade kaubanduspindade turul
Vastavatud Rotermanni Kaubamaja ja paari suure kaubanduskeskuse planeeritav laienemine peaksid suurt nõudlust lähiaastatel siiski leevendama, teatas sõltumatu uuringufirma Colliers International.
Naaberriigi Riia turg on uuringu andmetel suhteliselt stabiilne, sest pakkumine on suutnud nõudlusega sammu pidada. Sama seis on Vilniuses, kus aga on oodata kaubanduspindade pakkumise kasvu. Kohe-kohe lüüakse kopp maasse ka paari uue outlet-keskuse ehitusplatsil.
Euroopa suurimates linnades ületav nõudlus selgelt pakkumist. Müügipindadega on praegu hädas suurlinnad Ateena, Belgrad, Berliin, Hamburg, Kopenhaagen, London, Praha, Sofia, Stokcholm. Samas on kõikides linnades käimas aktiivne ehitustöö peaasjalikult kõrgustesse kulgevate kaubamajade näol.
Piiratud võimalused suurlinnade olulisematel äritänavatel on valupunktiks kogu regioonis, jättes maailma tippbrändid manööverdama esitluspinna eest tänavatel, mida on võimalik kahe käe sõrmedel üles lugeda. Piirkonna kallimad äritänavad leiab Pariisist ja Londonist ning ka Saksa turg on taas tõusujoonel.
Kõikjal regioonis prognoositakse ka kaubatänavate üürihindade tõusu selgitas uuring. Investeerimisobjektidena ei ole peamiste äritänavate pinnad siiski kuigi populaarsed - seda taolistele tehingute omase väikese mahu, hinnatõusu potentsiaali puudumise ning mõningatel juhtudel ka madala kvaliteeditaseme tõttu.
Nii Moskvas, St. Peterburis, Kiievis kui Zagrebis on järgmisel aastal juurde tulemas vähemalt 350,000 m2 uut kaubanduspinda, paljusid teisi riike ootab kaubanduskeskuste pinna märkimisväärne lisandumine ees 2009. aastal.
Investeerimise vaatenurgast on kasvamas hulgiladude sektori tähtsus, kuna tekkinud nõudlus on aidanud sellele traditsiooniliselt omanike poolt kasutatavale sektorile luua ka üürituru. Hulgiladude turul domineerivad DIY(do-it-yourself)-keskused, majapidamiskaupade müüjad ja säästukauplused, kuid mitmel pool Euroopas on ladude üürnike seas suurenemas brändikaupade müüjate osakaal. Siiski on paljudes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides endiselt väga vähearenenud hulgiladude infrastruktuur.
Colliers International on sõltumatult tegutsevate firmade ühendus, millel on 267 kontorit 57 riigis üle kogu maailma. Colliersi esimene kontor Baltikumis avati 2004. aastal Riias, Eesti kontor tegutseb 2006. aasta kevadest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
3
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele