Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lipstok: laenamine ei ole paha
Eesti Panga direktor Andres Lipstok rääkis
täna, et Eesti finantssektor on tugev ja laenamine ei ole Eesti majandusele
halb - vastupidi meie praegusele heale majanduslikule järjele võlgnemegi
just laenamisele.
„Ei tohiks võtta seisukohta, et laenamine on paha. Kindlasti mitte! Laenamine on meid siiani viinud,“ kommenteeris Lipstok Eestis valitsevat laenuhirmu.
Lipstoki sõnul on väga oluline rääkida, et Eesti finantssektor on väga tugev ja kiire kasvu periood ei ole pankade tugevust vähendanud. Eesti Pank prognoosib, et majanduskasvu aeglustudes on oodata kiire laenukasvu ajal kuhjunud krediidiriski senisest suuremat realiseerumist.
Lipstoki kinnitusel võib halbade laenude osakaal pankade laenuportfellis seetõttu natuke suureneda, mis aga on majanduse aeglustamise juures normaalne protsess. Laenuportfellide tugevusanalüüs näitab selgelt Eesti Panga prognooside paikapidavust, mis pakkusid, et halbade laenude osakaal kasvab 1,3 protsendini. Lipstoki sõnul on aga pankadel võimalike riskide maandamiseks piisavalt kapitali- ja likviidsuspuhvreid.
„Laenamine ei tohi kuhugi kaduda,“ rääkis Lipstok ning lisas „Aga laenamine peab olema mõistlik. Eesti Panga kinnitusel on kõrge võlakoormusega kõige enam ohustatud kinnisvarasektor, mille tõttu võivad kõige enam raskustesse sattuda just kinnisvaraarendajad ja ehitajad, kes on võtnud suuri riske ja kelle omaosalus ettevõttes on väike.
Ka võib märgata ettevõtetele väljastatud laenude puhul oodatud nihet kinnisvarasektorilt teistele sektoritele ning pankadevaheline konkurents heade projektide rahastamisel toetab madalate intressimarginaalide püsimist.
Kuna nõudlus eluasemeturul kahanes, aeglustus 2007. aasta kevadsuvel majapidamistele väljastatavate uute eluasemelaenude mahu kasv. Teisalt majapidamiste muude laenude kasv on püsinud küll hoogne ning aeglustamist täheldati alles kolmandas kvartalis.
Majapidamiste muude laenude maht on kasvanud 11 protsendini SKP-st, kuid teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes pole see näitaja silmapaistvalt kõrge. Majapidamiste finantstugevus on rahuldav võideldes ühelt poolt inflatsiooni kasvatatud intressimäärade tõusuga ja teisalt saades tuge tööturu mõõdukalt heast seisust.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tallinna Kesklinna lähim suur lao- ja tootmispindade piirkond Liiva Keskus kasvab uue kaasaegse lao- ja kontorihoone võrra. 21. mail peeti Liivametsa 5 kinnistule rajatava ligi 3000-ruutmeetrise stock-office tüüpi ärihoone sarikapidu. Tegemist on pikalt ette valmistatud projektiga, mille eesmärk on kujundada Liiva Keskusele esinduslik sissepääs ning pakkuda paindlikke ruumilahendusi ettevõtetele, kes hindavad head asukohta ja kvaliteetset ärikeskkonda.
Enimloetud
1
3
Võlakirjad jaotati lähtuvalt 5 põhimõttest
5
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
6
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
Viimased uudised
Lisaks paigutab arendaja 18 miljonit III tervisemajasse
Konverentsid
Hetkel kuum
Taaskord on siin arendajale kohane üks nõuanne. Ärksamad jagavad asja. Piiratus saab arendajale piduriks
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
Mida investor ärikinnisvara valdkonnas otsib ja küsib? Mis võib käivitunud tehingu katkestada?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele