Ärimehed peavad plaani ehitada kurikuulsa panga naabrusse spaa

Seitsme aastaga on Türisalu pangalt alla sõitnud, kukkunud või hüpanud kümmekond inimest. Iga õnnetuse järel on ametnikud arutanud pangaservale piirete paigaldamist ning väitnud, et kui sealkandis tegutseks kohvik, muudaks see olukorra ohutumaks, kirjutas Postimees. Keskkonnateenistuse pakutud kohvik-loodusmaja ideega ei nõustunud aga maaomanikud. Kuid ükski ametnik ei ole poole sõnagagi maininud, et juba mitu aastat käivad ettevalmistused sinna spaahotelli ja konverentsikeskuse rajamiseks.

Kavandatav hoonestusala jääb poolenisti ehituskeeluvööndisse, lisaks valdavas osas tee- ja sanitaarkaitsevööndisse. Väheütleva Sepa maaüksuse nime kandva detailplaneeringu algatas Harku vallavolikogu aprillis ning praegu tegeleb OÜ Hendrikson Ko keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH). Planeeringuga soovib arendaja OÜ Bonnard Kinnisvara muuta kinnistu äri- ja transpordimaaks ning tükeldada selle kolmeks krundiks. Detailplaneeringut koostab arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ.

Valitud arhitektidele korraldatud ideekonkurss parima projekti leidmiseks lõppes mullu septembris, žüriis olid ka vallavalitsuse ja volikogu esindajad ning võitjaks kuulutati Kauss Arhitektuur. Arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ arhitekt Anu Vaarpuu tunnistas, et tegemist on väga keeruka planeeringuga.

«Ehitamine on seal keelatud küll,» tõdes ta. «Töö algas mitu aastat tagasi ja jäi esialgu Türisalu kaitseala piiridesse. Seetõttu käisime ka keskkonnaministeeriumis asja uurimas ning jõudsime nii kaugele, et Harju keskkonnateenistus muutis kaitseala piire. Praeguse seisuga jääb hoonestus kaitsealast täielikult välja.»

Vaarpuu sõnul on Türisalu pank ida pool kolme astanguga, millest keskmisele tulebki spaa, mille hooned ulatuvad üle ülemise astangu serva. «Vääna-Jõesuu suunas avanevat vaadet spaa mingil määral segab, aga seda kompenseerib vaatetorn.»

Ehitusloa saamiseks on tarvis Harju keskkonnateenistuse heakskiitu KSH aruandele ning detailplaneeringu vastuvõtmist ja kehtestamist. Peamise otsuse peab langetama aga keskkonnaminister, kes ainsana võib kaotada suurima takistuse – kitsendada ehituskeeluvööndit.

Arhitekti hinnangul on selleks ka lootust, sest arendaja on ministeeriumis oma plaane põhjalikult tutvustanud. «Ega sinna tule mingi tare-tareke, vaid ikkagi vääriline töö,» ütles ta. «Koht on atraktiivne – inimesed tulevad üle ääre alla ning püsiasustusega kaasnev kontroll peaks aitama õnnetusi vältida.» Ka KSH arutelul mainis ta, et eelmine keskkonnaminister Villu Reiljan ei olnud vastu praegusele lahendusele.

Autor: Haldusuudised.ee