Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
1Partner: esimene poolaasta toob hindade stabiliseerumise
1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant
Ville Värk kirjutas Äripäeva lisas Oma Maja, millised saavad olema alanud aasta
muutused kinnisvaraturul Tallinnas ja selle lähiümbruses ning, et esimene
poolaasta on peamiselt vaheetapp näitamaks hindade stabiliseerumist.
Võib väita, et suurem hinnakorrektsioon on siiski toimunud ning 2008. aasta esimesel poolel võiks hindade alanemist oodata pigem selgelt ülehinnatud projektide ja üksikobjektide puhul. Kindlasti ei ole oma põhja saavutanud halva ehituskvaliteedi, olematu infrastruktuuri ja poolikute kommunikatsioonidega põllupealsed arendused.
Uute eramute, paarismajade ja ridaelamubokside pakkumiste hulk oluliselt ei suurene, kuna massiline müügimajade ehitus on praeguseks lõppenud.
Selgelt on tuntav viimase aasta jooksul tekkinud nõudlus, kuid kinnisvarasektori ja majanduse kajastamine ajakirjanduses kohati põhjendamatult mustades toonides, on jätnud oma jälje ning paljud ostuotsused on sellest johtuvalt ka edasi lükatud. Aasta esimene pool saab olema vaheetapp näitamaks, et hinnad on stabiliseerunud, suuremad muutused toimunud ning teatud hinna juures ostuotsus igati mõistlik ja põhjendatud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Elamute puhul jäävad endiselt nõutuimaks Viimsi ja Tabasalu suunale jäävad mereäärsed elamurajoonid. Hinnatud on Harjumaa valdade keskustes, väiksemates asulates või nende lähiümbrustes paiknevad elamurajoonid.
Mõningast hindade alandamist on oodata ka põllupealsetele arendustele müüdavate kruntide osas. Uute arendusprojektide algatamine on peaaegu et peatunud.
Kokkuvõtvalt saab väita, et müügiperioodide märgatavat pikenemist oodata ei ole, kuna need on johtuvalt viimasel aastal kinnisvarasektoris toimunud sündmustele seda juba piisavalt teinud.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.