Alternatiivsete energiaallikate
kasutuselevõtmisega ühe enam tegelev energiakontsern Eesti Energia käivitas
Virtsu tuulepargis oma teise tuuliku. Projekti kogumaksumuseks kujunes
ligikaudu 17 miljonit krooni ning aastas hakkab uus tuulik tootma 2,2 GWh
rohelist elektrienergiat.
“Eesti Energia eesmärgiks on olla esireas taastuvenergeetika arendamisel Eestis ning Virtsu tuulikupargist saadavad kogemused on määrava tähtsusega meie püstitatud eesmärkide saavutamise teel,” rääkis teise tuuliku käivitamise tähtsusest Eesti Energia Taastuvenergia ettevõte direktor Ando Leppiman. Leppimani sõnul vähendab Eesti Energia iga tuuliku või koostootmisjaama arendamisega oma tootmisportfellis süsihappegaasi teket ning mitmekesistab oma energiaallikaid loodussõbralike lahendustega, teatas ettevõte.
Paigaldatud elektrituuliku masti kõrgus on 65 m, rootori diameeter 48 m ja ühe tiiviku laba pikkus 22 m. Tiiviku labade pöörlemiskiirus on 16-32 pööret minutis, nimituulekiirus 13 m/s, töövahemik tuulekiirusel 3 – 34m/s. Elektrituuliku võimsus on 800 kW.
Teised Eesti Energia tähtsaimad töös olevad taastuvenergia projektid on tuulepargi rajamine Balti Elektrijaama suletud tuhaväljale ning Aulepa tuulepargi käivitamine järgimise aasta kevadel. Ühtlasi on töös ka tuulepargi rajamine Peipsi järvele, jäätmepõletusel töötava soojuse ja elektri koostootmisploki ehitamine Iru Elektrijaama ning biokütustel töötava soojuselektrijaama rajamine Ahtmes. Lähikuudel alustab tööd uus tuulepargist ja diiselgeneraatorist koosnev elektritootmise lahendus Ruhnu saarel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2002. aasta oktoobris alustas Virtsus tööd Eesti esimene kaasaegne tuulepark, mille neljast tuulikust kaks kuuluvad Eesti Energiale ja kaks ettevõttele Roheline Ring. Virtsu tuulepargi tuulikute võimsus kokku on täna 2,6 MW.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.