Vanasse majja korteri ostnu läheb kindla
peale, eriti kui renoveeritud on nii korter kui ka maja, kirjutab Uus Maa
Kinnisvarabüroo äärelinna konsultant Kristjan Reinoja tänases Äripäeva
kinnsivararubriigis.
Ta osutab, et probleeme võib uute kortermajade puhul olla seinte läbikostvusega ning ehituskvaliteediga. "Tuleb tunnistada, et 2005.-2007. aastate majadest paljud on ehitatud kiiruga ning ehitusmeeste nappuses võeti tööle ka väiksemate oskustega inimesi. Seinad on värvitud hooletult või on jäänud viimane kiht värvi üldse seinale kandmata, katused ei pea vett või kostuvad seinad läbi."
Vanemate majade puhul soovitab maakler eelistada arhitektuuriväärtuslikke elamuid, nagu Stalini-aegsed kortermajad või Eesti-aegsed puitmajad. Teisalt mängib olulist rolli ka ümbruskond, millest hinnatuimad on Kadrioru ja Kalamaja miljööväärtuslikud piirkonnad.
Samuti leidub Eesti-aegseid puitmaju Kassisaba piirkonnas. Paljud neist on korda tehtud ka n-ö arendusprojekti käigus, kus on vahetatud kõik tehnovõrgud ning renoveeritud fassaad ja trepikojad. Sellistes majades on vanaaja hõng juures, kuid samas vastab kõik tänapäeva standarditele. Vanematel majadel on tihti ehituskvaliteet parem, kuna inimesed on need renoveerinud enda jaoks ning kasutanud kõrgema kvaliteeditasemega materjale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega