Eesti Energia pressiesindaja Iveri
Marukašvili sõnul ei ole veel kindel, kui suure osa vajalikust heitmekvoodist
ettevõte tasuta saab, samuti pole kindel kvootide mõju energia hinnale.
„Kvoot peaks selguma aasta lõpuks. Praegu ei tea me sellest veel midagi,“ ütles Marukašvili.
Tema sõnul on Eesti Energial siinse siseturu jaoks aastas kokku vaja 1-1,5 miljonit tonni kvooti. Hinnatõusu sõltumine kvoodist aga ei ole veel teada.
„Konkurentsiamet menetleb praegu taotlust, mille esitasime septembri alguses. Siis taotlesime 16% hinnatõusu. Jaanuaris tõusid aktsiisid, märtsis langesid võrguteenustasud, aprilli algusest tõuseb põlevkivi hind 11% ja Narvas ei ole elektrienergia tootmise hinnas veel kokku lepitud. Kui kõik osised paika saavad, siis saab konkurentsiamet küsimusega edasi tegelda,“ selgitas energiafirma esindaja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uut elektrihinna tõusu võib seejärel oodata ilmselt 1. juulist.
„See, kui palju kvoodid elektri hinda mõjutavad ei ole paigas. Kas ja kui palju me kvoote tasuta saame, selgub arvatavasti aasta lõpuks,“ lisas Marukašvili.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.