Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hansapank väljastas pettusekahtlusega kaardi
Pärast pangakaardi unustamist
sularahaautomaati pidi Kanal2 reporter Martin Mae uut kaarti ootama kaks
nädalat. Makstes uue kaardiga toidupoes, oleks temast peaaegu pettur tehtud –
kassas teatas aparaat, et tegemist on pettusekahtlusega kaardiga.
“Jäi vähe puudu, et politsei oleks välja kutsutud,” ütles Mae, kelle Hansapangast saadud tuliuus kaart Selveris makstes kassapidajale petukahtlust näitas, mille peale kutsuti kohale ka turvamees, kirjutas Oma Saar.
Mae käis oma uue kaardiga Hansapangas, kus kaarti kontrolliti ja öeldi, et sellega on kõik korras. Hansapanga pressiesindaja Kristi Künnapas nentis, et kindlasti ei olnud tegu asjade normaalse käiguga ja Hansapanga teenus tavapäraselt nii ei toimi. Pärimisele, miks osutus Mae kaart petukahtlusega kaardiks, ei osanud pressiesindaja täpset vastust anda.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.