Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiasäästmine Helsingi moodi on elada kesklinnas
Helsingi on energiatarbimise vähendamise
eesmärgil asunud võitlusesse valglinnastumise vastu, tuues üha enam inimesi
elama kesklinna, rääkis III Läänemeremaade Energiadialoogil Gordon Douglas
Helsingi linnaplaneerimise osakonnast.
„Inimesed ei taha ju iga päev poolteist tundi tööle sõita,“ ütles Douglas, kelle sõnul teeb Helsingi suuri ümberkorraldusi linnaplaneerimises, et ehitada juurde hulk kortereid keskklassile kesklinnas elamise võimaluse pakkumiseks. Sellega püütakse takistada Helsingist nii ida kui lääne suunal kulgevat valglinnastumise probleemi. Helsingi idee seisneb selles, et inimese elukoht ja töökoht on üksteise vahetus läheduses, mis kaotab vajaduse omada autot ning sellega linnatänavaid ummistada. „Me toome inimesed töökohale lähemale ja saavutame sellega energiasäästmise,“ märkis Douglas.
Küsimusele, kuidas kavatseb Helsingi suure hulga juurde tulevate majade korral parkimiskohtade probleemi lahendada, vastas Douglas: „Ei kavatsegi, sest me tahame vähendada autode arvu inimese kohta.“
Veel soovitas mees Tallinnal Helsingist eeskuju võtta ja linna kujundamisel lähtuda eelkõige energiasäästlikust planeerimisest ja mitte lasta kinnisvaraarendajatel ehitada maju sinna, kuhu nemad soovivad. „Tallinn peaks Soome eeskujul Põhjamaadele iseloomulikku heaoluriigi kultuuri jätkama,“ sõnas ta.
Douglase sõnul on Helsingl kavas ehitada juurde 35% uusi metrooliine.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.
Enimloetud
1
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
3
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
4
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
5
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Viimased uudised
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
AI on vahva. Mis saab aga siis, kui käiku läheb AGI (artificial general intelligence) ehk üldine tehisintellekt?
Hetkel kuum
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele