Eesti Energia tahab saada Jordaania kütusešeigiks

"Ega muidu pole põlevkivist vedelkütuste tootmisel tulevikku. Tuleb toota toodet, mida massiliselt transpordis saaks tarbida," selgitas Mikk.

Selle eesmärgi saavutamist saadavad kosmilised numbrid. Nimelt ei lähe 12aastase projekti arenduseks tarvis mitte üksnes terve Eesti kaevevarudega võrreldavat miljardit tonni põlevkivi, vaid ka 60 miljardit krooni, mille Eesti Energia üritab investorite rahakotist välja pigistada.

Eesti Energia juht Sandor Liive investorite huvi puudust ei karda. "Kui võtta näiteks Kanada õliliivasid kui mittetavapärast õliprojekti, siis seal on ju lausa kullapalavik," sõnas Liive, kes uskus, et kullapalavik nakatab ka Jordaaniat.

Ideaalstsenaarium Jordaanias näeks välja järgmine. Esmalt ehitataks tööstuslikku seadet imiteeriv katseseade, siis tööstusseade ja viimaseks toorõli tootvast ja õli järeltöötlusest koosnev täistööstus, milles Eesti Energia endale 20protsendilise osaluse plaanib jätta. Lisaks käivad Jordaanias läbirääkimised põlevkivienergeetika arenduseks, mis nõuab omakorda 20 miljardi kroonist investeeringut.

VKG juhatuse liige Jaanus Purga oma raha Eesti poiste peale Jordaanias ei paneks. "Kui keegi paneb püsti esimese tõsiseltvõetava suurusega põlevkiviõlist mootorikütuste tootmise, siis tõenäoliselt ei ole see Eesti firma," sõnas Purga, tuues põhjuseks Shelli ja Petrobrasi tohutud eelised nii teadmiste kui ka finantsi osas.

Eesti Energia jutt, et Eestis on ainus põlevkiviõli kommertstehas maailmas, on Purga sõnul suisa vale. "Minna maailma ja öelda, et oleme ainsad, jätab väga rumala mulje. Isegi Jordaanias teatakse, et me seda pole," sõnas ta.

Seda, et Eesti Energia veel ka Jordaania energeetikat arendama läheb, pidas Purga rumalaks mõtteks. "Et minna sinna oma rahaga energeetikat arendama - kuningas lööb seal tantsu ja plaksutab käsi, kui keegi teine selle tema eest ära teeb," sõnas Purga.Trigon Capital ASi suuromanik Joakim Helenius ütles: "Mina ei võtaks osa ühestki põlevkiviga seotud investeeringust puhtalt keskkonda puudutavate küsimuste tõttu. Üldse mõtleb sellele üha rohkem ja rohkem investoreid kaugeleulatuvate investeeringute tegemisel. Põlevkivi ei ole pikaajaline lahendus maailma energia- ja kütuseprobleemidele, sest see on kõige reostavam energiavorm üldse. Seega võib üldine surve loodussäästlikkusele väga halvasti mõjuda keskkonda kahjustavate tehnoloogiate väärtusele. Ma arvan, et kui Eesti Energia korralikult selgitab, kuidas nad keskkonnakahjusid minimeerivad, saavad nad kindlasti vajaliku raha. Kui nad seda ei tee, siis võivad ka mitte saada."

Autor: Haldusuudised.ee