Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia tahab saada Jordaania kütusešeigiks
Sügisel selgub, kas Eesti Energia saab
jordaanlastelt rohelise tule oma 60 miljardi kroonisele projektile, et esimesena
maailmas põlevkivist mootorikütust toota.
Olukorras, kus kütusenõudlus on suurem kui kunagi varem ja toornaftat vähem kui kunagi varem, on võidujooks esimese masstarbe põlevkivimootorikütuse tootja tiitlile armutu. Kuigi Eesti kääbusel seisavad Jordaanias vastas hiiud Shell ja Petrobras, tunneb ta ennast liidrina.
"Mõnes mõttes me juba oleme esimesed. Usun, et see on tehtav ja et saame sellega hakkama," sõnas enesekindlalt Eesti Energia juhatuse liige ja juhatuse tasemel Jordaania projekti eestvedaja Harri Mikk.
Edu põhjuseks tõi ta asjaolu, et Eesti on praegu ainus riik maailmas, kus töötab juba põlevkivist mootoriõli tootev tehas. Selle tehase õli kvaliteeti pole aga võimalik võrrelda sellega, mida plaanitakse Jordaanias, kus toodang peab olema kas kohe automootoritesse pandav või müüdav mootorikütuseid valmistavale tehasele.
"Ega muidu pole põlevkivist vedelkütuste tootmisel tulevikku. Tuleb toota toodet, mida massiliselt transpordis saaks tarbida," selgitas Mikk.
Selle eesmärgi saavutamist saadavad kosmilised numbrid. Nimelt ei lähe 12aastase projekti arenduseks tarvis mitte üksnes terve Eesti kaevevarudega võrreldavat miljardit tonni põlevkivi, vaid ka 60 miljardit krooni, mille Eesti Energia üritab investorite rahakotist välja pigistada.
Eesti Energia juht Sandor Liive investorite huvi puudust ei karda. "Kui võtta näiteks Kanada õliliivasid kui mittetavapärast õliprojekti, siis seal on ju lausa kullapalavik," sõnas Liive, kes uskus, et kullapalavik nakatab ka Jordaaniat.
Ideaalstsenaarium Jordaanias näeks välja järgmine. Esmalt ehitataks tööstuslikku seadet imiteeriv katseseade, siis tööstusseade ja viimaseks toorõli tootvast ja õli järeltöötlusest koosnev täistööstus, milles Eesti Energia endale 20protsendilise osaluse plaanib jätta. Lisaks käivad Jordaanias läbirääkimised põlevkivienergeetika arenduseks, mis nõuab omakorda 20 miljardi kroonist investeeringut.
VKG juhatuse liige Jaanus Purga oma raha Eesti poiste peale Jordaanias ei paneks. "Kui keegi paneb püsti esimese tõsiseltvõetava suurusega põlevkiviõlist mootorikütuste tootmise, siis tõenäoliselt ei ole see Eesti firma," sõnas Purga, tuues põhjuseks Shelli ja Petrobrasi tohutud eelised nii teadmiste kui ka finantsi osas.
Eesti Energia jutt, et Eestis on ainus põlevkiviõli kommertstehas maailmas, on Purga sõnul suisa vale. "Minna maailma ja öelda, et oleme ainsad, jätab väga rumala mulje. Isegi Jordaanias teatakse, et me seda pole," sõnas ta.
Seda, et Eesti Energia veel ka Jordaania energeetikat arendama läheb, pidas Purga rumalaks mõtteks. "Et minna sinna oma rahaga energeetikat arendama - kuningas lööb seal tantsu ja plaksutab käsi, kui keegi teine selle tema eest ära teeb," sõnas Purga.Trigon Capital ASi suuromanik Joakim Helenius ütles: "Mina ei võtaks osa ühestki põlevkiviga seotud investeeringust puhtalt keskkonda puudutavate küsimuste tõttu. Üldse mõtleb sellele üha rohkem ja rohkem investoreid kaugeleulatuvate investeeringute tegemisel. Põlevkivi ei ole pikaajaline lahendus maailma energia- ja kütuseprobleemidele, sest see on kõige reostavam energiavorm üldse. Seega võib üldine surve loodussäästlikkusele väga halvasti mõjuda keskkonda kahjustavate tehnoloogiate väärtusele. Ma arvan, et kui Eesti Energia korralikult selgitab, kuidas nad keskkonnakahjusid minimeerivad, saavad nad kindlasti vajaliku raha. Kui nad seda ei tee, siis võivad ka mitte saada."
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele