Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kavandatav keskkonnatasude tõus lööks põlevkivitööstuse vaaruma
Neil päevil avalikustatud keskkonnatasude
arendamise kontseptsiooni eelnõu aastateks 2010-2020 näeb ette saaste- ja
kaevandamistasude hüppelise kasvu, mis lööks valusalt nii põlevkiviõli- kui
põlevkivitootjaid ning oluliselt inflatsiooni kergitades muudaks ülimalt
kahtlaseks Eesti kavatsetava ühinemise eurotsooniga aastal 2011.
Eelnõu kohaselt kasvab põlevkivitonnilt makstav tasu 2009. aasta 12 kroonilt järgneval kolmel aastal 25% kaupa ja edasi 5% haaval; kallineb ka kaevandustest-karjääridest väljapumbatava vee erikasutustasu ning rohkem tuleb maksma hakata selles vees sisalduvate saasteainete eest, kirjutas Põhjarannik.
"Konkurentsiamet kinnitab põlevkivi piirhinna, millesse on sisse arvestatud keskkonnatasu. Kui keskkonnatasu kolmel aastal järjest 25% tõuseb, mõjutab see kahtlemata oluliselt elektri hinna kujunemist," rääkis ASi Eesti Põlevkivi arendusdirektor Kalmer Sokman.
"Nõudmised heitmete kogustele suurenevad pidevalt, kehtestamisel on väga madalad saastenormid ja nende täitmine eeldab investeeringuid," tahaks ASi Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste keskkonna maksustamisel suuremat paindlikkust näha.
"Muidugi kajastub see kõik elektri hinnas, mingi osa sellest jõuab selgelt tarbijani," tunnistas Meriste. "Samas ei saa enam vana loogika kohaselt edasi elada ja keskkonnatasu elektri hinda sisse arvestada. Peame olema konkurentsivõimelised ka aastal 2013, kui elektriturg avaneb."
Poolkoksi ladestamine teeb järsu hüppe aastaks 2010, tõustes korraga 750% (edasi tõuseb 5% aastas); pidevalt hakkavad tõusma õhusaasteainete tasumäärad.
Keskkonnaministeeriumi seisukoht on, et kõikide keskkonnatasude liitmisel võiks nende osatähtsus ulatuda 10%ni toote hinnast, kui aga keskkonnamõju on väga suur - nagu põlevkivielektri ja põlevkiviõli tootmisel -, siis isegi kuni 20%ni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
4
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
5
Viimased uudised
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Varjendite teema on hell: see oli kõne all 8. oktoobril toimunud 4. Arhitektuuri ja arenduse konverentsil ning debatt toimus ka 2025. aasta veebruaris
4 väga lihtsat ja konkreetset küsimust
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele