Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kavandatav keskkonnatasude tõus lööks põlevkivitööstuse vaaruma
Neil päevil avalikustatud keskkonnatasude
arendamise kontseptsiooni eelnõu aastateks 2010-2020 näeb ette saaste- ja
kaevandamistasude hüppelise kasvu, mis lööks valusalt nii põlevkiviõli- kui
põlevkivitootjaid ning oluliselt inflatsiooni kergitades muudaks ülimalt
kahtlaseks Eesti kavatsetava ühinemise eurotsooniga aastal 2011.
Eelnõu kohaselt kasvab põlevkivitonnilt makstav tasu 2009. aasta 12 kroonilt järgneval kolmel aastal 25% kaupa ja edasi 5% haaval; kallineb ka kaevandustest-karjääridest väljapumbatava vee erikasutustasu ning rohkem tuleb maksma hakata selles vees sisalduvate saasteainete eest, kirjutas Põhjarannik.
"Konkurentsiamet kinnitab põlevkivi piirhinna, millesse on sisse arvestatud keskkonnatasu. Kui keskkonnatasu kolmel aastal järjest 25% tõuseb, mõjutab see kahtlemata oluliselt elektri hinna kujunemist," rääkis ASi Eesti Põlevkivi arendusdirektor Kalmer Sokman.
"Nõudmised heitmete kogustele suurenevad pidevalt, kehtestamisel on väga madalad saastenormid ja nende täitmine eeldab investeeringuid," tahaks ASi Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste keskkonna maksustamisel suuremat paindlikkust näha.
"Muidugi kajastub see kõik elektri hinnas, mingi osa sellest jõuab selgelt tarbijani," tunnistas Meriste. "Samas ei saa enam vana loogika kohaselt edasi elada ja keskkonnatasu elektri hinda sisse arvestada. Peame olema konkurentsivõimelised ka aastal 2013, kui elektriturg avaneb."
Poolkoksi ladestamine teeb järsu hüppe aastaks 2010, tõustes korraga 750% (edasi tõuseb 5% aastas); pidevalt hakkavad tõusma õhusaasteainete tasumäärad.
Keskkonnaministeeriumi seisukoht on, et kõikide keskkonnatasude liitmisel võiks nende osatähtsus ulatuda 10%ni toote hinnast, kui aga keskkonnamõju on väga suur - nagu põlevkivielektri ja põlevkiviõli tootmisel -, siis isegi kuni 20%ni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
4
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
5
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Viimased uudised
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele