Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keenia valitsus läheb biokütuse pärast kohtu alla
Keskkonnaaktivistid on Keenia valitsuse
vastuolulise suhkrurookasvatuse pärast Tana jõe deltas kohtusse kaevanud.
369 miljonit dollarit (u 3,6 miljardit krooni) maksma läinud projekti eesmärk on kasvatada suhkruroogu, et toota sellest etanooli ja elektrit, vahendas BBC.
Projekt kiideti heaks möödunud kuul, kuigi on selge, et see võib negatiivselt mõjutada ranniku õrnasid märgalasid. Läinud nädalal aga nõudis kohtunik, et projekti tööd peatataks, kuniks kohtusaaga kestab.
Hagejad väidavad, et projekti jätkamisega rikutaks vähemalt viit Keenia põhiseaduse sätet. Hagejaid toetab ka Keenia Nobeli preemia laureaat, keskkonnakaitsja Wangari Maathi, kes hoiatas, et riik veel kahetseb seda, kui jätab oma keskkonna kaitseta.
Piirkonnas, kus suhkruroogu kasvatama tahetakse hakata, pesitseb 350 linnuliiki, nende seas ka mitu kogu maailmas kaitse all olevat liiki. Alal elutsevad ka lõvid, jõehobud, elevandid, haruldased haid ja kahepaiksed, samuti ohustatud primaadid.
Nature Kenya hinnangul kahjustaks projekt tõsiselt 20 000 hektari suurust ala.
Kuigi projekti toetajad väidavad, et selle käimalükkamisega paraneks piirkonna majandusseis ja tööd saaksid tuhanded inimesed, ei ole keskkonnakaitsjad sellega päri, öeldes, et piirkonna kasvupotentsiaali on korralikult ülehinnatud.
Üle maailma on kõikjal biokütuste tootjaid süüdistatud selles, et nende tegevus sunnib toiduhindu tõusuteele ja jätab paljud inimesed nälga. Ühendkuningriigi abiagentuuri Oxfam hinnangul on biokütused praeguseks vaesusesse tõuganud juba üle 30 miljoni inimese.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
3
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele