Euroopa Komisjoni peale surutud uus
põllukultuuride kindlustustoetuste süsteem saab kindlustusseltside liidu
hinnangul töötada üksnes sundkindlustamise kehtestamisel kõikidele
põllumeestele.
"Meie ainuke omapoolne ettepanek on selle kindlustusliigi kohustuslikuks muutmine põllumeestele. See tagaks piisava mastaabi, et kindlustusandjatel kannataks antud tegevusega tegeleda," selgitas Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu kentsakat olukorda, milleni on viinud Euroopa Liidu nõuded.
Nimelt kehtis Eestis kuni 19. juunini põllumeestele soodne looduskahjutoetus. See tähendas, et kui loodus kellegi rapsi või kartuliga lõpparve tegi, sai õnnetu põllumees taotleda riigilt kahjude katteks toetust. Kuna Euroopa Komisjon sellist tegevust ei tolereerinud, ei jäänud riigil muud üle, kui kehtestada nõuetele vastav kindlustustoetus. Uue toetuse eesmärk on ahvatleda põllumehi ise oma põllukultuure kindlustama, sest riik lubab katta kindlustuskulud kuni 80 protsendi ulatuses. Kõik tundub mõistlik, kui üks fakt välja arvata - ükski selts Eestis täna põllukultuure ei kindlusta.
"Praegu ei ole seltsidel selle kindlustusliigi vastu huvi, sest see pole majanduslikult otstarbekas. Samuti ei moodustuks portfelli mahu pealt piisavalt fondi selle riski kaitseks," selgitas Piirsalu ja lisas, et juhul, kui portfell moodustukski, läheksid antud kindlustusliigi käivitus- ning tegevuskulude tõttu toote hinnad põllumeestele üle mõistuse kõrgeks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega