Kinnisvara soodusostu saavad omale lubada vähesed

"Ettevõtetel ja kinnisvarafirmadel on paljudel likviidsusprobleem. Bilansis on küll palju vara, kuid raha pole," ütles Sool. "Kinnisvara võib enampakkumisel olla üle hinnatud. Kui varem oli nii, et miljonile kroonile hinnatud korteriga läks tehinguks 1,2 miljoni juures, siis praegu on vastupidi. Selleks, et miljoni kroonist korterit müüa, tuleb ta müüa 800 000 krooniga."

Sool tõdes ühtlasi, et langustrendis turul pole riigi kinnisvara müümiseks kõige parem aeg, sest potentsiaalsete ostjate ringi kahandavad kõrged laenuintressid ning pankade soovimatus laenata kinnisvara ostuks suuri summasid. Kel aga omal kümneid miljoneid varrukast raputada, selle jaoks on praegune hetk lausa ideaalne.

Pole vahet, kas osta kinnisvara riigilt või kelleltki teiselt, rääkis Sool ja märkis, et enamus kinnisvarainvestoreid otsib praegu renditulu.

"Hetkel oodatakse 9-12% tootlust aastas, see on kapitalisatsiooni indeks ehk kui paned ühe krooni sisse, tahad sellest aastas tagasi saada 9-12 senti," selgitas Sool. "Meie tingimustes peaks renditulu muidugi ületama inflatsiooni, sest muidu sööb inflatsioon investeeringu ära."

Kui investor leiab, et lepinguga garanteeritud renditulu on hea, ootab ta teiseks seda, et rentnik oleks pikaajaline. "Kui seal on (rentnikud - toim) riigiasutused, on oluline, mis plaanid neil on, kui kauaks jäävad. Parem, kui hoones on üks ankurrentnik ja seal kõrval ka teisi," rääkis Sool riskide maandamisest.

"Võimalik, et üüritulud ei vasta turuhinnale," kommenteeris Sool Riigi Kinnisvara salatsemist. "Ja kui kirjalikku lepingut pole, tuleb see kas teha või suusõnaline leping üldse ära lõpetada. Kui üürnik vabatahtlikult (turuhinnaga - toim) üürilepingut tegema ei nõustu ega ise välja ei koli, teda välja tõsta ei saa. Selleks tuleb pöörduda kohtusse."

"See on õige tähelepanek, et rendilepingutest sõltub palju," sõnas Sool ning lisas, et Tallinnas on tekkimas büroopindade uputus, kus lahkunud rentniku asemele uut naljalt ei leia.

Autor: Haldusuudised.ee