Viimsi vald: Muuga sadam pole meie risk, vaid lapsed

Selirand ütles Tallinna lähivaldade ümarlaual, et sarnaseid probleeme arendajatega nagu teistel valdadel on ka neil: näiteks on üks arendaja, kes lihtsalt ära kadunud, lisaks arendaja, kes koorib inimesi läbi infrastruktuuri. Too arendaja on võtnud õiguse müüa neli korda kallimalt elektrit oma krundil. Nii hea juriidilise nõustamisega tehtud projekt, et ei ole võimalik seda infrastruktuuri kätte saada, tõi Selirand näite.

„Vald on muutnud ettevaatlikumaks, tehakse notariaalsed lepingud arendajatega. Näiteks leppetrahvi viivis on 100 000 krooni päevas iga päeva eest kui infrastruktuur pole välja ehitatud. Seni pole vald seda rakendanud. Panga deposiitgarantiid on olemas, juhul kui vaja raha välja nõuda. Püüame tagada, et trahv oleks kolmandiku võrra suurem kui infrastruktuuri väljaehitamise summa,” rääkis Selirand ettevaatusabinõudest. „Notariaalsete lepingute ettevalmistamine on olnud valulik. Praegused arendused on aga selgete notariaalsete lepingutega kätte.”

Seliranna sõnul on Viimsi vallal neli kohtuasja arendajatega.

Sotsiaalse garantiide aspekt on valulik, rõhutas mees. „Iga tööpäev sünnib meil laps, see on meie juurdekasv. Riskianalüüsist selgus, et Muuga sadam pole meie risk, vaid hoopis lapsed. Kogu valla eelarve läheb sinna. Keegi ei võtta vastustust, keegi ei võta endale maa andmise luba. Riik ei anna maad lasteaia ehitamiseks ja eraisikud pole huvitatud lasteaiale maa andmisest. Samad inimesed, kes nõuavad lasteaeda, ei ole nõus lubama oma naaberkrundile seda,” rääkis ta.

Isegi kui leitakse eraarendaja, kes on nõus ehitama lasteaia, siis naabrid pole nõus maa sihtotstarvet muutma elamumaast sotsiaalmaaks. Ilma selleta pole nõus vald aga riskima, on teada Tiskre juhtum, kus eralasteaed oli elamumaa peal ja üks vanapoiss andis asja kohtusse ning võitis ja lasteaed suleti.

„Sama kummaline seis on ka muude sotsiaalsete objektidega: kõik vajavad spordiväljakuid, aga kui on maa, kuhu see spordiväljak võiks tulla, siis naabrid keelduvad,” märkis Selirand, pakkudes välja, et seadused peaksid olema selgesõnalisemad ning riik aktiivsemas dialoogis valdadega. „Tuleb tekitada olukord, kus riik peab KOV-st kuulama.”

Autor: Haldusuudised.ee