Aaviksoo: palju on teha, enne kui võime ennast turvaliselt tunda

„Kaitseministrina olen pidanud toime tulema küberrünnakutega. Olen öelnud mitu korda kogemustele toetudes, et küberrünnakud ja -sõjad on siin, et jääda,“ lisas ta.

Aaviksoo sõnul on peale Gruusia sündmusi selge, et küberründed ei mõjuta mitte ainult indiviide ja väikesi riike, vaid et see on kõigi mure. „Ellujäämine tähendab võimet rakendada loodud strateegiad ja kontrollida ruumi enda ümber, et inimesed saaksid ennast turvaliselt tunda. Turvalisus on fundamentaalne küsimus. Paljud inimesed veedavad küberilmas rohkem aega kui pärisilmas,“ rõhutas ta küberilma ja turvalisuse olulisust.

Aaviksoo lisas, et tal on hea meel, et Eestis ja Gruusias toimunud küberrünnakud ei ole maailma tähelepanuta jäänud. „Ainus võimalus on kaitsta ennast üheskoos,“ nägi ta lahendust.

Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi üksuse juht Costas Andropoulose sõnul kasutab enamus eurooplasi internetti iga päev. „Interneti kasutades ootame turvalisust ja samas, et meie isikuõigused oleksid kaitstud,“ sõnas ta. „Küberrünnakud ei ole ühe riigi probleem, peame koos selle vastu võitlema."

Andropoulose sõnul pani Euroopa Komisjon juba 2006. aastal kokku strateegia küberturvalisuse tagamiseks. „Ei ole vaja iga kord ratast leiutada, era- ja avalikus sektoris on palju saavutatud ja sellelt tuleb edasi minna,“ lausus Andropoulos, lisades, et kuna riigid on tihedalt seotud, on koostöö äärmiselt oluline, kuid tehnoloogia üksi ei lahenda probleemi.

„2007. aastal selgus, et peale 2000. aasta internetimulli lõhkemist langes IT-tudengite arv ja IT-spetsialistide arv vähenes. Euroopas on puudu pool miljonit IT-spetsialisti,“ juhtis ta tähelepanu. "Seetõttu on EL võtnud kavaks e-oskuste arendamise, et ülikoolides õpetatakse selliseid spetsialiste, mida ettevõtted vajavad."

Autor: Haldusuudised.ee